Suhtlemist tasub õppida asjatundjatelt

Käisin mõned aastad tagasi suhtlemistreeningul, kus harjutasime videotreeningute varal kontakti võtma, aktiivselt kuulama, ennast selgelt väljendama, teist poolt riivamata "ei" ütlema ja kaotajateta probleemi lahendama.

Pea õpitust veel paks ja hing emotsioonidest tulvil, jagasin oma koolitusekogemust sõbraga, kuni tabasin end mõttelt, et minu kuulaja käitubki nii, nagu äsja koolitusel õppisin. Ainult, et tema näis seda kõike nagu iseenesest oskavat: kuulates, ei esitanud suletud küsimusi ega püüdnud ette ära arvata, mis vestluspartner öelda tahab. Panin tähele, et temaga rääkides jõudsime kiiresti asja tuumani, näiteks murede tegeliku põhjuseni.

Minu hämmastuseks selgus, et ta oli läbinud kümmekond aastat tagasi tänaseks juba manala teele läinud Eesti suhtlemistreeningute legendaarse rajaja Henn Mikkini suhtlemistreeningu.

See näide elust - käid treeningul, muudad oma käitumist ja saad heaks suhtlejaks kogu eluks - pani mind esiteks suhtlemistreeningu metoodikasse uskuma ja teiseks mõtlema, kui hästi meie kõigi läbisaamine sujuks, kui näiteks paarkümmend protsenti elanikkonnast neid oskusi valdaks.

Mind ajendas see avastus läbima aastast suhtlemistreenerite väljaõpet ja andis julguse hakata õpetama tõhusa suhtlemise meetodeid ka teistele.

Näen, et paari põhioskuse valdamine aitab tellimuse hilinemisest ärritunud kliendiga, palgatõusuta jäänud pettunud alluvaga, pahatahtlikult kriitilise kolleegiga, toriseva ülemusega, oma laste elustiili tauniva vanaemaga või kodus uksi paugutava teismelisega suhtlemisel.

Tõeliselt jamaks läheb ikka siis, kui me probleemi lahenduseni jõudmise asemel ei kuula, kipume teist poolt süüdistama, surume oma tahet peale või alistume end solvatuna tundes, rusikas taskus, kõvemale ütlejale.

Eesti Suhtlemistreenerite Ühingu esimehe, pikaajalise suhtlemistreeneri Ann Seilenthali sõnul on suhtlemistreening aktiivõppe meetod, mille eesmärk on osaleja sotsiaalpsühholoogilise kompetentsuse suurenemine. Selleks kasutatakse videotreeningut, mille käigus luuakse grupis oma suhtlemisviiside ja nende aluseks olevate hoiakute analüüsimist ning uute oskuste omandamist soodustav õhkkond. Tõhusa õppimise tagab kolmekordne tagasiside igale grupiliikmele: treeneritelt, grupikaaslastelt ja harjutuste videosalvestistest.

Enamasti on õppimiseks 2-3 päeva - mitte näiteks kolm kuud -, kuid kogemus kinnitab, et kui oma suhtlemisviise ka pärast treeningut teadlikult jälgida, muutub suhtlemine eesmärgipärasemaks ja tulemuslikumaks nii tööl kui eraelus.

Kõige väärtuslikum on Seilenthali hinnangul, et õpitakse kaotajateta probleemilahendust, juhindutakse võitja-võitja hoiakust.

Võit teise poole kaotuse hinnaga pole enam tegelikult võit. Eelkõige kasutatakse suhtlemistreeningut juhtimis-, läbirääkimiste, klienditeeninduse, müügi-, koostöö- ja meeskonnakoolitustel.

Suhtlemistreening on keerukas õppemeetod, mis nõuab oskajaid treenereid. Korraga töötab ühe grupiga kaks treenerit. Suhtlemistreeneri kutse aluseks on koolitusfirma Self II või MTÜ Iseseisvad Konsultandid juures läbitud spetsiaalne aastane väljaõpe ja suhtlemistreeneri riikliku kutsekvalifikatsiooni omamine. Eesti suhtlemistreenerid on hästi organiseerunud, koondudes 1998. aastal asutatud Eesti Suhtlemistreenerite Ühingusse.

Suhtlemistreeningu planeerimisel peab ettevõtte juht või personalijuht arvestama, et puhtalt suhtlemistreeningut pole mõtet võtta. Enamikul ettevõtetest ei esine lihtsalt suhtlemisprobleeme, pigem on need seotud teatud valdkonnas oluliste oskuste arendamisega. Kui inimene lihtsalt ei suuda suhelda, siis on see seotud tema isiksuseomadustega ning seda treeninguga ei muuda. Harjutada saab teatud olukordades sobivaimat käitumist.

Seetõttu peab juht enne treeningu tellimust väga täpselt selgitama, mis valdkonnas töötajad treeningut vajavad - näiteks, kas klienditeenindajad vajavad kontakti loomise, lõpetamise ja enda kehakeele tundmaõppimise treeningut või vajab mõni projektgrupp koostöökoolitust. Enda vajadusi peab iga ettevõte ise teadma, koolitaja oskab selle põhjal individuaalse programmi soovitada.

Kindlasti on oluline, et suhtlemistreeningut viiks läbi kaks koolitajat, see kuulub antud vormi juurde. Samuti on soovitav viia treening läbi kahel päeval. Ühel päeval võib treenida mõnda spetsiifilisemat oskust.