Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suuromanik rääkis tühjale saalile

    Tallinki töötajad olid kohale tulevate aktsionäride arvu ennustamiseks suisa kihlveokontori avanud. Võitsid need, kes kõige vähem pakkusid.
    Olümpia hotelli konverentsikeskuse suurim saal mahutab 500 inimest, aga Tallinki aktsionäre oli neljapäeva ennelõunal toimunud koosolekule tulnud alla 50 ja nad kuulasid väga vaikselt, mida suuromanikel neile öelda oli. Ühtegi küsimust saalist ei tulnud.
    Kokku oli Tallinkil neljapäevase seisuga 14 273 väikeomanikku.
    Kõik erakorralisel koosolekul päevakorras olnud punktid kiideti heaks. Seega siis Silja Line'i ostmine, põhikirja muutmine, aktsiakapitali suurendamine ja Andres Lipstoki tagasikutsumine nõukogust. Tema asemele kedagi ei valitud, nõukogu jätkab viieliikmelisena.
    Tallinki väikeaktsionär Arvo Viitamees tõdes ajakirjanikuga rääkides, et aktsia on ikka üllatavalt palju langenud ja tema oma raha kaotanud. Osa kaotustest Tallinna börsil kirjutab mees maailma väärtpaberibörside üldise languse arvele.
    Tuleviku suhtes on ta siiski optimistlik. "Perspektiivi on, ikkagi Eesti suurim firma, aga see Silja Line'i ostmine on ikka riskantne äri," tunnistab ta.
    Tallinki suuromaniku ja juhi Enn Pandi tegemistega oli väikeomanik rahul. "Nii lühikese ajaga sellise suure firma ikka püsti pannud, hakkaja mees peab olema," kommenteerib Viitamees. Lootus sureb ikka viimasena, võib Viitamehe kommentaaridest välja lugeda. "Loodan ikka, et kõik lõpeb veel hästi," ohkab mees lõpuks. Arutledes samas, et Tallinki suur eelis odav tööjõud kaob ju varsti ära.
    Ajakirjanik juhtus pealt kuulama ka paar rida eespool istunud Tallinki nõukogu esimehe Toivo Ninnase ja tema kunagise tuttava, ligi 80aastase väikeaktsionäri Ülo vestlust: "Võlg on Tallinkil ikka päris suur," tõdeb Ülo Ninnasele silma vaadates. "Suur on jah, aga saame hakkama," julgustab Ninnas valgepäist Ülot. Hiljem selgitab Ninnas Ülole, mida tähendab mitterahalise sissemakse lisamine firma põhikirja. "See on, nagu annaksid sa oma kuldsõrmuse ära ja saaksid selle väärtuses mingit vara vastu," selgitab Ninnas väga rahulikult. Ülo noogutab, lahkudes palub veel Toivo Ninnasel abikaasale terviseid saata.
    Koos abikaasa Ago Sepmaniga aktsiaid ostnud ja koosolekule tulnud Iris Sepman märkis, et on Tallinki juhtimisega rahul, aga aktsia hinna langusega muidugi mitte. "Silja Line'i ostu puhul hääletasin ma poolt," sõnab ta. Mees kõrval noogutab.
    "Tallink on ikkagi Eesti suurim ettevõte ja aasta pärast loodan oma investeeringuga juba plussis olla, investeering oligi mõeldud pikaajalisena," ütleb naine. Enda sõnul ostis ta ühe Tallinki aktsia 89 krooniga.
    Tundmatuks jääda soovinud Tallinki väikeaktsionärid olid firma suhtes kriitilisemad. "See Tallinki seltskond ei tunne elementaararitmeetikat. Välismaistele fondidele müüakse aktsiaid kordades odavamalt kui oma rahvale," kritiseerib vanem hällipäine härra ning kõige lonkavama aritmeetikaga meheks pakub ta just Hanschmidti.
    "Temasugustel ärimeestel puudub ju igasugune eetika," siunab juba aastaid börsil tegutsenud aktsionär, kes märgib kogu oma aktsiaportfelli suuruseks 1,7 miljonit krooni. Enda sõnul elas ta 1997. aasta börsikrahhi ka väiksema kahjuga üle, kui on nüüd Tallinki aktsiaga saanud.
    "Ma olen mures selle pärast, mis Tallinki aktsia hind pärast seda teeb, kui need viis miljonit uut aktsiat ka veel Silja endisele omanikule emiteeritakse," ohkab ta.
    "Ma sügavalt kahtlen selle Silja Line'i ostu headuses, soomlased on ju vanad merekarud ja tunnevad laevandust läbi ja lõhki. Tundub, et nüüd oli neil vaja lihtsalt kahjumis äri eestlastele pähe määrida," kirub ta.
    Ka üks teine vanem mees, pensionär, nagu ta ise lisas, palus nime mitte avaldada, kuid uuris suure huviga Tallinki materjale, mida koosolekul tutvumiseks jagati. "Näe, liiga väikeses kirjas on see tekst, kuidagi ei näe, õnneks võtsin luubi kaasa, nii on selgem," räägib ta. "Ärge minult midagi küsige, minu hääl on liiga väike, et siin üldse midagi kaasa rääkida," märgib ta.
    Samas tunnustab ta ajakirjaniku tööd. "Tervitage minu poolt kindlasti Igor Rõtovit ja öelge talle edasi, et te teete seal head tööd," lisab ta.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.