Sony soovib taas turuliidriks saada

Tõnis Oja 28. juuni 2006, 00:00

Aasta tagasi võttis Jaapani ühe tuntuma firma, Sony, juhtimise üle välismaalane - Walesis sündinud, kuid viimased 40 aastat Ameerikas elanud Howard Stringer. Tema ülesanne on vormilt lihtne, aga sisult äärmiselt keeruline: muuta sõjajärgse Jaapani elektroonikatööstuse sümbol taas oma nime vääriliseks.

Saareriigi ettevõtte jaoks ebatavalise käigu põhjus on kergesti aimatav. Suurkorporatsiooni kõige olulisem, elektroonikatööstus, on olnud kahjulik kolm viimast aastat. "Kunagine innovatsiooni lipulaev on jäänud digitaalajastul analoogettevõtteks," iseloomustas gigandi praegust olukorda ajakiri Fortune. Tõsi, eelmisel majandusaastal olid kasumlikud ka muusika-, mängude- ning filmiäri, kuid lõviosa 1,6 miljardi dollari (20 miljardi krooni) suurusest tegevuskasumist andsid finantsteenused, kuhu kuuluvad elukindlustusfirma ja pank. Analüütikud usuvad, et lähima paari aasta jooksul eraldatakse need kaks üksust Sonyst.

Kuid need muutused ei ole esimesed, vaid ilmselt pigem ühed viimased söör Howardi poolt kavatsetavatest reformidest. Ta ise nimetas majanduslehele Financial Times antud intervjuus muudatusi "revolutsioonilisteks". Juba möödunud sügisel teatas ta 2 miljardi dollari (25 miljardi krooni) suurusest kulude kokkuhoiu programmist, mis hõlmab muu hulgas ka 11 000 töötaja koondamist. Üle viie tuhande töötaja on juba koondatud ning üheksa tehast suletud, kaasa arvatud üks Walesis. Müüdud on ka muud vara, näiteks 1200 kosmeetikasalongist koosneva keti ning ühe Maxim's de Parisi keti 18 restorani.

Muudatuste eesmärk on selge. Aastakümneid tagasi oli Sony tarbeelektroonikatoodete turuliider, mille mõned tooted muutusid lausa ikoonideks. Kui Trinitroni televiisor on meie inimestele ehk vähem tuntud, siis Walkmani muusikapleierit ning PlayStationi mängukonsooli teab pea igaüks. Aga nüüdseks on oma positsiooni Palmile ning iPodile tugevalt kaotatud. Sony ongi seadnud eesmärgiks oma kunagised positsioonid taastada ning olla taas koduelektroonika esinumber. Financial Times nimetab ehk sümboolseimaks väljakutseks muusikapleier Walkmani kunagise hiilgus taastada ning allalaaditava muusika ainuvalitseja iPodi positsiooni kõigutada. Apple'i (iPodide tootja) käes on üle 80 protsendi allalaaditava muusika turuosast USAs ja Suurbritannias ning ka Euroopas on nende turuosa tublisti üle poole. "Me soovime olla lõplik võitja," lausus ajalehele Sony president Dr Ryoji Chubachi.

Selle saavutamiseks on vaja aga mitte midagi vähemat kui kultuurirevolutsiooni, mis moderniseeriks Sony, kirjutab ajakiri Fortune. Nimelt on maineka majandusajakirja arvates Sonyl olemas nii tooted kui ka disain, aga puudub neid ühendav lüli - menüüd. "Tänapäeval on nupud asendunud menüüdega," selgitab Fortune'ile Sony tegevjuht Howard Stringer. "Just see on see, tänu millele iPod suudab sujuvalt ühendada raudvara, muusikat ning veebiplatvormi ning mille tõttu Sony Walkman näeb välja nagu seitsmekümnendate relikt," lisas ta. Menüüd aga tähendavad tarkvara. "Sisu ja raudvara vaheline ühenduslüli on tarkvara ning sellega ei tule me veel toime," möönis Stringer.

Kuid konglomeraadi erinevate üksuste vaheline koostöö on Sony nõrgim lüli. Ettevõttes on vaja lõhkuda maha osadevahelised barjäärid, mis on üksteisest sõltumatud ning tõi teinekord kaasa ka sellise kurioosumi, kus korporatsiooni eri üksused tõid turule üksteisega konkureerivad tooted.

Sony aktsia hind on alates sellest ajast, mil Stringeri ning Chubachi tandem asus 2005. aasta juunis ettevõtte etteotsa, kerkinud 28 protsenti. See oleks ehk iseenesest päris kena tulemus, aga Nikkei 225 indeks on sama aja jooksul kerkinud 40%. Viimase viie aastaga on Sony aktsia hind langenud 40%. Sellest tingituna pöördus eelmisel kevadel Sony nõukogu Stringeri poole eesmärgiga ettevõte ümber korraldada.

Sony pole esimene Jaapani suurettevõte, mis on võtnud ette saareriigi jaoks ebatavalise käigu, tuues ettevõtte tegevjuhiks inimese väljastpoolt. Ebatavaline sellepärast, et nii Jaapani kultuur kui ka ärikultuur erinevad totaalselt Euroopa ja Ameerika omast, et väljastpoolt tulijal on raske sellest aru saada. Veelgi raskem on alluvatele ning Jaapani ühiskonnale omaks saada, mis on taolise ettevõtte ümberkorraldamiseks kindlasti vajalik. Näiteks Sonys oli 45 endist tippjuhti, kes said nõuniku ametinimetuse, millega kaasnes sekretär, juhiga ametiauto, aga mis kõige hullem, õiguse sekkuda otsustamisprotsessi.

Tuntuim väljastpoolt tulnud tippjuht Jaapani majanduses on autotootja Nissani tegevjuht Carlos Gosn, kellest sai raskustes olevas ettevõtte juht 1999. aastal. Viimane tegi Nissanis täielikud ümberkorraldused, mille järel 2000. aastal 6,2 miljardit dollarit kahjumit saanud autotootjast sai kiiresti kasumlik ettevõte.

Gosni mitte ainult ei võetud Jaapanis omaks, vaid sai sisuliselt superstaari staatuse. Täiesti võimalik, et Nissani positiivne kogemus andis eeskuju ja julguse ka Sonyle, ehkki elektroonikahiiul oli mõnevõrra lihtsam. Stringer oli juba edukalt ümber korraldanud Sony USA üksuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing