Tark planeering seljatab müra

Liivi Tamm 28. juuni 2006, 00:00

Uutes kortermajades on kõige sagedasemaks müra soodustavaks ehitusveaks piirdekonstruktsioonide vale lahendus või tüüp.

""Tüüpjuhul on kipsplaatseintes kipsplaadikihte liiga vähe või on seina paksus liiga väike," sõnab Ründva. "Murekohaks on teinekord ka ühekihilised kerged kivikonstruktsioonist vaheseinad, mis on tehtud Fibo, Aeroci või Silberti plokkidest. Iseenesest ei ole viga materjalis, sest kõik materjalid on head, kui valitakse õige lahendus. Aga kui niisuguste kergplokkide puhul jäetakse ära mitmekihiline sein või kipsplaatidest vooderdus, saab naabrite elust ikka osa."

Põrandate heliisolatsiooni, eriti löögimüra isolatsiooni, mõjutab suuresti ujuvpõrandate paigaldamise kvaliteet. "Mõnikord neid ei projekteeritagi. Teinekord on heli läbikostvus kinni ujuvpõrandate vales teostuses: kas on põranda ujuvplaat terve korruse ulatuses valatud ja seinad peale laotud või on hooletusse jäetud vaheseinte ja põranda liitumissõlmed," selgitab ka Akukon OY konsultant Ingrid Leemet.

Renoveeritavate pööningute väljaehitamisel tuleb aga kaaluda, kas laele laotatud vana liivakihi välja kandmine on ikka vajalik, sest liivakiht on tänu oma massile hea heliisoleerija, kus võimalik, võiks selle alles jätta.

Liiklusmüra tungib korterisse üldjuhul ebapiisava heliisolatsiooniga akende või tuulutusavade kaudu. Valikut aitab teha liiklusmüra taseme teadmine.

Üldiselt on olukord hullem Tallinna kesklinnas, aga see puudutab ka kiirelt kerkivaid uuselamurajoone. "Ehituse ajal seal ehk ei olegi liiklusintensiivsus ja sellega kaasnev müra kuigi suur, aga viie aasta möödudes võib situatsioon sootuks teistsugune olla. Vaadates kas või Viimsi või Tabasalu poole kerkivatele elurajoonidele, mõjutab liiklusmüra sealseid elanikke hoopis enam kui ehitamise ajal," sõnab Ingrid Leemet. "Juba mööduv liiklusvoog on oluliselt suurem kui mõne aasta eest."

Lisaks akendele tuleb tähelepanu pöörata värskeõhuklappide ja elektripistikupesade helikindlamaks muutmisele. "Kipsplaadist vaheseintesse ei ole üldse soovitatav elektripistikuid planeerida," sõnab Leemet. "Mingil juhul ei tohi need vastaskorteriga kohakuti olla."

Elektripistikute heliisolatsiooni aitab parandada, kui neid tagant kipsimassiga kinni mätsida või nende ümber spetsiaalse kipsplaadist karbiku ehitamine.

Kui pistik on siiski vajalik, tuleks eelistada seina süvistatavatele variantidele pinnapealseid pistikupesi. Ka OÜ Seiregrupp juhatuse liige Annus Vilks kinnitab, et elektrikontaktide paigutus on tüüpilisemaid valearvestusi. "Pole kasu seina vastavusest heliisolatsiooni normidele, kui sinna paigaldatud elektrikontakt loob otsekontakti naabriga, rikkudes kogu lahenduse. Eriti sageli esineb vigu vanemates paneelelamutes."

Kõiki standardis ja määruses eristatud akustilisi nõudeid (heliisolatsioon, müratasemed, järelkõlakestus) on võimalik ka mõõta.

Üks heliisolatsiooni mõõtmine (kas löögi- või õhumüra) maksab umbes 3000 krooni. Tulemus kehtib ühe piirdekonstruktsiooni kohta, andes teavet heli levikust ühest ruumist teise.

Erinevalt Lääne-Euroopast, kus sageli eelistatakse taas vaheseintega eraldatud kontori paigutust, on Eestis ja mujal Baltimaades suund avatud büroodele.

"Sageli tekitab liigset müra ka lihtsalt ruumide paigutus, näiteks asub paljunduskeskus avatud büroo keskel," nendib Akukon OY Eesti filiaali akustikakonsultant Marko Ründva. "Need asjad tuleks lihtsalt läbi mõelda, vaikust eeldavad ruumid, näiteks nõupidamisruumid, tuleks planeerida müraallikatest eemale." Müraallikaks kontoris võib olla ka liftišaht või tehnoseadmete ruum.

Oluline on ka siseviimistluseks valitud materjalide valik: praegu nii populaarsete klaasi ja betooni kasutamise kõrval tuleks kontorisse kindlasti planeerida helineelavaid materjale. "Paraku on juhuseid, kus hiljem on tulnud kontorisse vaipu ja helineelavaid ripplagesid või seinakattematerjale juurde lisada," selgitab Ründva.

Hea, kui ehitusprojektis on ka liitumissõlmede lahendused näidatud. "Nii on vähem ruumi arusaamatustele," soovitab Marko Ründva. "Hoone peab küll vastama normidele, ent mida täpsemalt on nõuded ja lahendused projektis määratletud, seda parem ja lihtsam ehitajale. On küllalt ka juhuseid, kus heliisolatsiooni nõuetele mittevastav vahesein tuli lammutada," nendib Ründva.

Üldjuhul on projekteerimise rusikareegel "parem pisut rohkem kui vähem", sest mõnikord võivad tootjate andmed materjali omaduste kohta reaaltingimustes laboris testituist kehvemateks osutuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing