Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui sul sünnivad tütred, oled loomult agressiivne

Mati Feldmann 30. juuni 2006, 00:00

Kas olete tähele pannud, et paljudes peredes - ehk ka teie peres - on ainult tüdrukud või ainult poisid? Peres kolm poega või, vastupidi, neli tütart - on see juhus? Agressiivsuse-leebuse hüpotees väidab, et ei ole.

Kuidas lapsevanemad tavaliselt mõtlevad? Esimese lapse sugu on juhus. (Ja väga suurel määral see tõepoolest nii on.) Kui sünnib samast soost teine laps, peetakse ka seda juhuseks. Siin tuleb nentida, et see ei pruugi nii olla, asi on kergelt kallutatud juba ettemääratuse suunas. Tõenäoliselt eksivad lapsevanemad enim, arvates, et kui kaks on juba ühest soost, siis peab kolmas kindlasti tulema teisest soost - et näiteks kahe tütre kõrvale peaks kindlasti sündima talupärijast poeg.

Isegi absoluutse 50-50 loterii juures on 50% selle kasuks, et ka kolmas on samast soost. 50-50 loterii tähendaks seda, et iga järgmine sünd on eelmistest absoluutselt sõltumatu. Aga tegelikult ei saa väita isegi seda.

Siinkohal on paslik küsida, mis on kõige selle mõte. Aga: inimene on killukese võrra ikka veel bioloogiline liik ja rohelise tee saavad eelkõige need liigisisesed muutused, mis tulevad kasuks liigile kui tervikule.

Mehi peetakse sõjameesteks, kelle kohus on võidelda teiste sõjameeste vastu, olgu põhjused millised tahes. Naised on koduhoidjad, kes kindlustavad tagalat ja hoolitsevad pere eest ka siis, kui sõjamees langeb.

Sõjamees peab samas olema agressiivne, muidu notitakse tema ise maha. Inimene kui bioloogiline liik on sõjategevuses kohutavalt kannatanud, inimkonna ajalugu on tegelikult üks sõdade ajalugu. Kas on üldse ajaloos perioodi, mil kusagil maailma nurgas keegi poleks sõdinud? Emake loodus küsib imestunult, miks käib ühe liigi sees pidev enesetapp, liigi arvukuse ja elujõulisuse kahjustamine. Mida ette võtta?

Agressiivsust tuleb vähendada - ja et aastatuhandeid on agressiivsem sugupool olnud mehed, siis sekkub emake loodus oma võimaluste piires sellega, et annab agressiivsematele inimestele järglaseks rohkem tüdrukuid. On öeldud ka seda, et kui sünnivad tüdrukud, ei tule sõdu. Muidugi ei kehti see absoluutselt - ajaloost on teada ka sõjakad amatsoonid.

Seevastu poegi saavad rohkem need, kes on loomult leebed - ei ole nii suurt ohtu, et poisi näol sünnib järjekordne inimkonda vapustav führer, duce või cadillo. Emakesel loodusel pole just palju häid võimalusi ülekäte kasvanud inimkonna korralekutsumiseks, kuid midagi on siiski jäänud. Ja kellel on tüdrukud-poisid "segamini", need on igati tasakaalustatud inimesed.

Seejuures ei pruugi agressiivsus tähendada kinnisideed tingimata sõjameheks või terroristiks saada ega ka külavahel jahipüssist paugutamist. Tänapäeva agressiivsus võib olla näiteks enese- ja teiste vihkajalik gaasipedaali põhjavajutamine, pea ees tundmatus kohas vettehüppamine, kihlvedu üle sillakaare ronimises.

Veelgi enam, agressiivsusel ei pruugi olla otseselt ohtlikku väljundit - see võib olla sisemine agressiivsus, mis tingimata enda või teiste hävingut ei põhjusta. Näiteks "kui pilgud võiksid tappa", viha, turtsakus, kalkus, kaastunde puudumine, tüütus.

Paraku on emakese looduse meetmed pikaajalise toimega. Me võime hommepäev võtta kasutusele kümme korda kiirema arvuti, aga inimene kui bioloogiline liik ise muutub aeglaselt. Kunagi inimese kui liigi tekkel sisse kodeeritud mustrid jätkavad toimimist - ja võib-olla ongi hea? Ehk klaarime praegu geneetiliselt alles Vana-Egiptuse ja Mesopotaamia sõdade tagajärgi, ees ootavad alles ristisõjad ja Batu-khaani vallutusretked.

Oluline järeldus agressiivsuse-leebuse hüpoteesist on see, et lapsed kipuvad sündima kerge kallutatusega ühe soo suunas, mitte matemaatilise 50-50 tõenäosuse järgi. (Tegelikult sünnib poeglapsi rohkem, kompenseerimaks meeste lühemat eluiga. Aga see ei puuduta agressiivsuse-leebuse teemat, sest ei seleta tüdrukute järjestikust sündi.) Kellele juhuslikkuse 50-50 printsiibist loobumine tundub põhjendamatu, nendele väike mõtteline eksperiment. Istume Tallinnas Viru tänaval kohvikulauda ja loetleme möödujaid: mees või naine. Tõenäoliselt on mehi-naisi üsnagi võrdselt.

Kui suur on tõenäosus, et selle aja jooksul möödub järjest kümme meest? Päris väike. Aga järjest näiteks 50 meest? Selle tõenäosus peaks olema sama hästi kui null - et seda ei juhtu, selle peale võiks kihla vedada. Aga mis siis, kui mööda marsib kompanii ajateenijaid? Seega on peale "juhusliku" tõenäosuse olemas veel teatud "mustrite" ilmnemise tõenäosus.

Agressiivsuse-leebuse hüpoteesi kõige nõrgem külg on see, et mul pole tõestuseks statistilist materjali. Kasutamiskõlblik statistika peaks samas olema võrdlemisi spetsiifiline: palju on samal emal ja isal lapsi ning kuidas nad jagunevad soo järgi. Veel parem oleks teada samade inimeste agressiivsust mingil suhtelisel skaalal.

Selle asemel on vaid empiirilised tähelepanekud. Tean ülileebet ja heatahtlikku meeskodanikku, kel on kolm poega ja kolmel pojal omakorda kokku kaheksa poega. Lubage, see pole enam juhus.

Samuti tean mitut peret, kus on neli tütart. Kolm ühest soost last on päris tavaline, ehkki 50-50 loterii annaks selle tõenäosuseks vaid 25%.

Agressiivsuse-leebuse hüpoteesist ei maksa otsida üleskutset mingiks kontrolliks. Kuid ärge tehke jõupingutusi kindlast soost lapse sündimiseks - armastage kõiki oma lapsi nii, nagu kurg on nad toonud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing