Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pakri: rannamõnu ja ekstreemelamused

    Veepritsmed kaatriga Paldiskist saartele sõites ja kõikuvat paadisilda mööda kiviklibusele rannale turnides märjaks saavad varbad valmistavad ette saarte avastamiseks. Pakri saartele saabumiseks on sobivaim koht Väike-Pakri idarannal asuv Väikeküla sadam, mida hoiavad omaalgatuslikult korras Pakri Saarte SA töötajad, entusiastidest purjetajad ja kaatrisõitjad.
    Väike-Pakri rannad on Paldiski-poolsel küljel kaetud valdavalt kiviklibuga. Samas on telkijatel mõistlik oma laager just sinna üles lüüa, sest seljakottide ja veevarude tassimine üle saare on parasjagu vaevanõudev tegevus. Ettevalmistatud laagrikohtasid leiab rannalt mitmeid, ent kuhu täpselt laager püstitada, selle osas saab infot nii sihtasutuse töötajatelt kui ka paadimeestelt.
    Joogivesi tuleb Pakrile minejail endil kaasa võtta, kuna saarel olev kaevuvesi on valdavalt reostatud ning joogikõlbmatu. Nõukogude ajal toimunud pommitamised ning sõjaväest maha jäänud militaarrämps on ära solkinud suurema osa saarte põhjaveest.
    Väike-Pakri saarte asustamise ajalugu ulatub tagasi 14. sajandisse, mil rootslased saartele kolisid. Kalapüügile lisaks tegeleti ka viljakasvatuse ning -kaubandusega, mille tõttu saarte algne rootsikeelne nimi Rågöarna tähendas eesti keeles Rukkisaari. Rootslased on läbi aegade olnud ka Pakri saarte peamised asukad, eestlasi on seal elanud vähe. Praegu on kõik külad maha jäetud ja vaid ühe elanikuga saartele on rajatud kaitseala.
    Väike-Pakri kauneimad vaated avanevad põhjaküljel kõrguvalt pankrannikult. Sinna suundujad saavad valida autotee ning piki pangaserva kulgeva jalgraja vahel. Viimasel jalutades tasub olla ettevaatlik, et imeilusaid looduspilte nautides jalg kogemata ei väärataks või libastuks.
    Ümbrusele saab heita pilgu pankrannikule püstitatud meremärkide tipust, kust silm haarab nii saari kui Pakri poolsaart ja kilomeetrite kaugusel merel seilavaid laevu. Massiivsed pangast murdunud paelahmakad katavad rannajoont ja mõjuvad hiiglaste kätega rannale rajanud kolossaalsete ehitistena.
    Eriti ilusad on päikeseloojangud pankrannikul, kui kuldne valgus matab kogu ümbruse endasse - kuni viimaks saabub pimedus ja on aeg laagrisse tagasi suunduda.
    Väike-Pakrit ja Suur-Pakrit ühendavad pikk kivimuul ning nõukogude sõjaväe ehitatud tankisild. Praeguseks on sild osaliselt lagunenud, mistõttu saarelt saarele pääs on kujunenud parajalt ekstreemseks katsumuseks. Kel vähegi ettevaatlikkust ja ronimisjulgust, saab aga ilma probleemideta silla katkisemadki osad läbitud.
    Kui Väike-Pakri on algupärasemana säilinud, siis Suur-Pakril võib igal sammul kohata okupatsioonivägede laastamistööd. Kogu poolsajandi olid saared pommilennukitele õppepolügooniks. Pakri saari kasutasid sihtmärgina koguni kaugpommitajad Vladivostokist. Pommitamiste peamine eesmärk oli harjutada Läänemere-riikide ründamist.
    Linnalegendid räägivad, et Paldiski koolilapsed nägid alailma, kuidas lennukid taevast alla tuhisesid, oma pommikoorma saartele heitsid ning siis tulesammaste ja sähvatuste saatel taas kõrgusesse tõusid. Vahel mõni lennuk aga enam üles ei tõusnud ning peagi küsitlesid kohalikud nahkmantlites onud lapsi, et teada saada lennukite täpsem kukkumiskoht.
    Pommitamised Suur-Pakril olnud koguni sedavõrd intensiivsed ja ohtlikud, et likvideeriti Väike-Pakril asunud tulejuhtimistorn, et sealt pommitamisi juhendanud sõdurid oma elu ei kaotaks. Nii mõnigi väsinud või tüdinenud lendur põrutas aga pommikoorma sihilikult hoopis naabersaarele või merre, mistõttu võisid viga saada ka süütud kõrvalseisjad.
    Militaarkola leiab Suur-Pakril kõikjalt. Enamiku mürsulehtrite põhjas vedelevad kägardunud ja plahvatustes rebenenud mürsujäänused, taasiseseisvumise algul saari puhastanud mineerijad on kogunud saare põhjatipu lähedale suisa vanametallilao mürskudest, rakettidest ning märklaudadeks olnud sõjamasinatest.
    Ka saare lähedal meres võib näha laevavrakke, mida lennukid pommitamisel sihtmärgina kasutasid. Lisaks nõukogude perioodil rajatud sõjaväelistele ehitistele võib saarel uidates näha tsaariaegseid kaitserajatisi, mis pärinevad Esimese maailmasõja eelsest perioodist.
    Saare loodus on kohati pommitamistest laastatud, teisal on vanad külakohad võssa kasvanud ja kunagised külateed kibuvitsatihnikute tõttu läbipääsmatud. Samas on pommitamistest tekkinud tulekahjud ning kasutatud keemiarelvad muutnud suured maa-alad viljatuks või lainetab seal vaid madal heinamaa.
    Suur-Pakri lõunaosas asunud rootsi külad on hüljatud ning varemeis. Samamoodi on ajaloohammas hakanud ka lõunatipul asuvale kirikule, millest on püsti vaid torn ja müürid. Siiski võib märgata värskemat inimkäte tööd - kiriku ümbrus on võsast puhastatud ja surnuaed hooldatud. Ka külateid on pealetungivast võsast vabastatud, mõnel pool on püsti pandud isegi üksikud turismiviidad.
    Pakri saartega põhjalikumalt tutvumiseks kulub kaks päeva. Saartele minnes on kindlasti soovitav hankida korralik kaart või, veel parem, paluda saatjaks saari hästi tundev inimene.
    Kiirtempoga Suur-Pakri peamisi vaatamisväärsusi külastades on ajakulu kaheksa tundi ning läbitud maa võib ulatuda 30 kilomeetrini. Väike-Pakril kulub 2-3 tundi vähem ning vahemaad on lühemad.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.