Pensionikogujate esimene kaotus

Raivo Sormunen 30. juuni 2006, 00:00

Kogumispensionide koondindeks EPI, mis arvestab kõigi pensionifondide osakute hinnaliikumist, oli alates 10. mail saavutatud 140,36punktiselt rekordtasemelt langenud üleeilseks 131,60 punktini. Vaid võlakirjadesse investeerivate pensionifondide liikumist jälgiv EPI 100 kõrgtase (116,32 punkti) jääb möödunud aasta 22. septembrisse. Praegu on indeks kukkunud 110,27 punktini ehk tasemeni, kus oldi esmakordselt juba 2004. aasta novembris. Nelja aastaga on on indeks tõusnud 10,27 protsenti, samas kui hinnad on antud ajavahemikul Eestis kallinenud üle 12%.

Agressiivsematel fondidel on läinud märksa paremini. Nende keskmiseks aastatootluseks tuleb 8,5%. Kõikide fondide keskmine aastatootlus on samuti igati normaalne - 7,1%.

Samas on paljud teise pensionisamba omanikud, kelle hulk on nüüdseks paisunud juba ligi poole miljonini, närvilised, sest nende kogemused piirdusid senini vaid tõusu nägemisega. Kuna enamikul pensioniosakute kogujatel pole olnud kokkupuuteid aktsiaturuga, on mõistetav, et kaotusi ei suudeta mõista.

Pensionikogujad peaksid aga arvestama, et praegu ollakse rahakogumise algstaadiumis ning keskmiselt tuleb pensioni koguda 30-40 aastat. Kui selle aja jooksul näitab fond keskmiselt 7% aastatootlust, tähendab see 7-14kordset osakuhinna kallinemist. Investeerimisel on määrava tähtsusega aeg ja põhiline tulu hakkab tulema alles viimastel aastatel.

Pensionifondide kogumaht on praegu võrdne mai alguses saavutatud rekordilise 5,55 miljardi krooniga. Samas on vahepealse aja jooksul pensioniomanikele juurde emiteeritud ligi 26 miljonit uut osakud. Kuna osak maksab keskmiselt 13,5 krooni, võib öelda, et poolteist kuud kestnud langus aktsia- ja võlakirjaturgudel on maksnud osakuomanikule umbes 350 miljonit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing