Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Prügiturul vahendeid ei valita

Kristina Traks 30. juuni 2006, 00:00

Prügivedajatel on kiired ajad - pea iga nädal kuulutab mõni omavalitsus välja konkursi kolmeks aastaks oma piirkonnas ainukese prügivedaja leidmiseks. Nõnda jagatakse Eesti 800 miljoni kroonist prügiveoturgu ning jagamisel lähevad käiku kõik vahendid.

Idee järgi pidi Eestimaa olema prügifirmade vahel ära jagatud juba eelmise aasta jaanuariks ehk et iga omavalitsus pidi olema valinud vähempakkumise teel oma piirkonnas prügivedaja, kellele kolmeks aastaks antakse ainuõigus piirkonnas toimetada ning õigus esitada prügiveoarveid kõikidele majapidamistele. Süsteemi mõte seisneb selles, et kui igal majapidamisel on leping prügiveofirmaga, lõpeb ehk oma jäätmete metsa alla või naabri prügikasti sokutamine.

Seniajani aga on prügivedajate leidmiseks edukalt lõppenud alla 30 omavalitsuste korraldatud hankekonkursi. Tõsi, 45 konkurssi on välja kuulutatud ja praegu pooleli. Hõivamata on veel suur hulk magusamaid ehk rahva- ja prügirohkemaid piirkondi, nagu enamik Tallinnast ja Tartust, Pärnu ning Ida-Virumaa suuremad linnad.

Nagu ikka hangete puhul, kipub ka kolmeks aastaks prügivedaja leidmise konkurssidel olema nõnda, et hanke tingimused on justkui loodud ühele konkreetsele firmale. Või siis nuputavad prügiveofirmad nippe, kuis minna mööda nii mõnestki seadusepügalast.

"Jah, tihti tundub, et konkursi tingimused oleks kui ühele firmale disainitud," ütleb Eesti ühe suurema jäätmekäitlusfirma Cleanaway tegevjuht Argo Luude. "Kui osalevate firmade seltskonnas üks teab, et saab vähempakkumise järgselt veohinda tõsta, siis ta saabki vähempakkumisel käia välja kõige madalamad hinnad."

Jõelähtme prügilaga samadele omanikele kuuluv Cleanaway on osalenud paljudel prügiveokonkurssidel, on kaotanud ja võitnud ning taskus on praegu kuus kolmeaastast prügiveo ainuõiguslepingut. Käimasoleva kahe Pärnu linna prügiveokonkursi sarjamisel aga ei hoia Luude sõnu kokku. "Prügi vastuvõtu hinnad on Paikre prügilas (Pärnumaal mõni nädal tagasi 135,7 miljoni krooni toel valminud europrügila - toim.) sellised, et meile jääb ainult töörõõm," kurdab ta. "Ei teagi veel, kas üldse läheme Pärnusse konkureerima."

Kõige enam on napsanud ainuõiguslepinguid omavalitsustega suurima aastakäibega jäätmeveofirma Ragn-Sells. "Nendes kohtades, kus me nagunii juba tegutseme, tahame oma turuosa vähemalt hoida," ütleb Ragn-Sellsi juhatuse liige Agu Remmelg. "Väga palju mõjutab muidugi käivet see, kes kui palju Tallinnast oma kätte saab."

Kui sinised ja rohelised prügivedajad võivad kaante vahele pandud lepingutega rahul olla, siis Eesti suuremate taarakäitlejate hulka kuuluval ASil Vaania pole veel põhjust rõõmustada: prügiveokonkurssidel on küll osaletud, kuid ühtegi neist pole võidetud. "Meil ei ole jah seni õnne olnud," sõnab Vaania müügidirektor Heiti Vassila. "Eks me proovime ikka mõnda piirkonda omale saada, sest kui ikka kuskil pole luba vedada, siis on küll raske tehnikale rakendust leida."

Samas ütleb Vassila, et konkurssidel on eelised ikka suurematel firmadel, kes saavad mastaabiefektiga hindu alla lüüa. "Põhja-Tallinnas on nüüd konkurss tulemas, seal oleme toimetanud pikka aega, ehk meil seal läheb paremini," lisab Vassila.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Tõnu Tuppits lubab, et järgmise aasta lõpuks on Tallinn prügifirmade vahel jagatud. "Meie ja jäätmekäitlejate ressursid on piiratud - terve Tallinna konkursside korraga väljakuulutamisel ja korraldatud jäätmeveo rakendamisel ummistuksid telefonid, tekiks paanika ja pahameel," sõnab ta vastuseks küsimusele, miks konkursside korraldamine nõnda visalt edeneb.

Prügivedu võib Tuppitsa sõnul kallineda või ka mõnel juhul hoopis odavamaks minna. Nimelt neil, kellel Nõmme eramu juures seisab väiksem konteiner, läks prügivedu odavamaks. Kes aga kasutab suuremat prügikasti, sellel prügivedu kallines.

Kose vallas sai kolmeks aastaks prügivedamise ainuõiguse Radix Hoolduse OÜ, kelle ainuosanik Kalle Pormann on Kose vallavolikogu liige.

Radix võitis konkursi Kosel Cleanaway ja Ragn-Sellsi ees kohaliku vallavolikogu piirhindadest (iga omavalitsus paneb konkurssi korraldades paika prügiveo piirhinnad, millest tuleb võimalikult madalat hinda pakkuda - toim.) kõige madalama hinnaga. Möödus aga natuke aega, kui vallavolikogu juba uued kõrgemad hinnad kehtestas. "Ei, see küll ei mängi mingit rolli, et ma vallavolikogu liige olen," ütleb Kalle Pormann. "Me ju pakkusime kõige paremat hinda konkursil, et hindu on vaja tõsta, see selgus alles hiljem."

Samasuguse lükkega sai Radix Hoolduse prügiveo ainuõiguslepingu kolmeks aastaks Kuusalu vallas. Jällegi pakuti konkursil vallavolikogu paika pandud piirhindadest kõige madalamat hinda ja veel enne, kui prügivedu reaalselt käima läks, tõstis Kuusalu vallavolikogu veo piirhindu. Ka Kuusalu vallavolikogus on Radixil "oma mees" - Kaupo Parve, kes on Radix Hoolduse esindaja Kuusalu vallas ning vastutab selle eest, et Kuusalu inimesed sõlmiksid Radix Hooldusega lepingud.

Kalle Pormanni sõnul aga pole sääraste hinnatõusude taga muud, kui selle aasta algusest tõusnud saastetasude hinnatõus ja pidev kütuse kallinemine. "Pakkumisi tehes me ei osanud ette näha, et hindu on vaja tõsta," ütleb ta. "Kindlasti ei teinud me pakkumisi ebareaalselt madalate hindadega."

Seaduse järgi ei tohi ühel prügifirmal olla "käes" rohkem kui 40 protsenti jäätmeveost, kui vallas või linnas on rohkem kui üks jäätmeveopiirkond. Eesti suuremaid jäätmevedajaid Cleanaway on sellest punktist mööda läinud tütarfirmasid kasutades.

Nii näiteks võitis Tallinnas Pirita piirkonna jäätmekonkursi Cleanaway tütarfirma OÜ Resk, Tallinna vanalinnas aga veab prügi Cleanaway ise. Sama lugu on Tartus: Ropkal ja Varikul veab prügi minema Resk, Raadil ja Ülejõel Cleanaway.

"Me teeme jah nõnda, sest 40 protsendi nõue sunnib," ütleb Cleanaway tegevdirektor Argo Luude. "Tütarfirmade osalemine konkurssidel pole ju keelatud."

Rootsi perefirma Ragn-Sells Eesti tütarfirma juhatuse liige Agu Remmelg viitab murelikult samale seadusepügalale. "Jõhvis tegime mõlemale piirkonnale odavaima pakkumise, kuid seadust järgides peaks üks leping jääma meiega sõlmimata," räägib ta. "Seadus peaks justkui kaitsma inimesi halva monopoli eest, kuid tegelikult sunnib omavalitsust hoopis kallima pakkumise valima."

Korraldatud jäätmeveo puhul jagatakse suuremad linnad eraldi jäätmeveopiirkondadeks ja igas piirkonnas hakkab jäätmeveoga tegelema vaid üks käitleja. Niimoodi tuleb jäätmevedu kõikides omavalitsustes, kus elab rohkem kui 1500 elanikku. Samas ei tohi ühes piirkonnas olla enam kui 10 000 inimest.

Prügiveofirma leidmiseks korraldab omavalitsus vähempakkumise, kus prügiveol on paika pandud piirhinnad, millest rohkem pakkuda ei tohi. Piirhinnad ja konkursi tingimused määrab iga omavalitsus ise. Vähempakkumise võitjaga sõlmib kohalik omavalitsus kolmeaastase lepingu piirkonnas prügivedamise ainuõigusele, mispeale loetakse automaatselt kõik selle piirkonna jäätmetekitajad jäätmeveoga liitunuks ning nad hakkavad tasuma prügiveofirmale jäätmeveo eest.

Säärane süsteem peaks lõpetama olukorra, kus prügiauto tellimise asemel sokutatakse oma jäätmed metsa alla või naabri prügikasti.

Jäätmekäitlusfirmade jaoks on magusamad piirkonnad suurlinnad, mis on praegu veel prügivedajate vahel jagamata. Näiteks pealinnas loodetakse prügiturg vedajate vahel ära jagada järgmise aasta lõpuks.

1999. aastal asutatud Radix Hoolduse ainuosanik on Kalle Pormann. Käive oli Radix Hooldusel 2004. aastal 4,8 ja kasum 1,1 miljonit krooni.

Ragn-Sellsi ajalugu Eestis algab 1992. aastal Haapsalust, kui ettevõte koos Lääne maavalitsusega võttis üle Haapsalu linna kommunaalameti olulisemad ülesanded. Praegu tegutseb ettevõte kogu Eestis. Ragn-Sellsi omanik on Rootsi perefirma Ragn-Sells AB. Eelmisel aastal oli ettevõtte käive 203,1 ja kasum 15,7 miljonit krooni. Firmas töötab üle 200 inimese.

2000. aastal asutatud OÜ Adelan Prügiveod osanikud on Vitali Drozdov, Aleksandr Kolodi, Andrei Griškun ja OÜ Adelan KVH. Viimase äriregistris saada oleva aastaaruande andmeil oli Adelan Prügivedude käive 2004. aastal 27,8 ja kasum 1,1 miljonit krooni. Kusjuures käive kasvas aastaga enam kui poole võrra.

2001. aastal asutati Saksa pereettevõtte SKP Recycling AG Company tütrena Cleanaway Eesti, kellele omakorda kuulus hulk tütarfirmasid ehk endisi munitsipaalseid jäätmekäitlusfirmasid Eesti eri paigus. Praeguseks on Cleanawayl Eestis kolm tütarfirmat: OÜ Resk, OÜ Prügimees ja AS Tallinna Sekto. Cleanawayga samadele omanikele kuulub ka 65 protsenti Tallinna prügilast. Nüüdseks on Cleanaway Eesti müüdud Saksa firmale Sulo Grupp.

Cleanaway majandusaasta kestab juunist juunini. 2004./2005. aasta majandusaastal oli ettevõtte käive 138 ja kahjum 10,9 miljonit krooni.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:06
Otsi:

Ava täpsem otsing