Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltika aktsia leidis ostuhuvi
Eile oli Baltika aktsial üks neljast börsipäevast viimase kolme kuu jooksul, kus aktsia käive oli üle 10 mln krooni.
Aktsia üritas suure käibega arglikult tõusta. Aktsia hind tõusis 10,8 mln kroonise käibega 0,39 protsenti, 201,84 kroonini ehk 12,90 euroni. Kaks suuremat aktsiapakki (25 000 ja 15 000 vahetasid omanikku 12,90 euroga). Aktsiaga tehti 16 tehingut.
Miks osteti aktsiat? Võib-olla ahvatles investoreid ettevõtte kiire kasvulugu. Ettevõte tegutseb suure potentsiaaliga Ukraina ja Vene turul ning on suutnud vaatamata kiirele laienemisele hoida kasumlikkust. Võimalik, et osa spekulante ootab ettevõttelt taas korralike müüginumbrite avaldamist.
Tallinki aktsia hind tõusis väikese, 1,9 mln kroonise käibega 1,08 protsenti, 58,52 kroonini ehk 3,74 euroni.
Tallinna Vee aktsia hind tõusis 13 tehingus 3 mln kroonise käibega 1,43 protsenti, 211,07 kroonini ehk 13,49 euroni. Merko Ehituse aktsia hind langes 1,8 mln kroonise käibe juures 0,22 protsenti, 209,04 kroonini ehk 13,36 euroni. Aktsiaga tehti 28 tehingut.
Näib, nagu oleks finantsturgudel ekstreemne riskivältimise periood selleks korraks läbi saanud. Taas on ostuobjektiks endised head tootlust pakkunud varad - toorained, kaevandus- ja naftakompaniide aktsiad, arenevad turud, sekka ka ühte-teist arenenud turgudelt. Loodetavasti on see suunamuutus jätkusuutlik, vastasel korral võib investoreid tabada ebameeldiv üllatus.
Laias laastus baseerub parema tuleviku usk sellel, et USA keskpank on lähedal intressitõstmise tsükli lõpule. Kui intressid enam ei tõuseks, säästetaks USA tarbijaid ja kinnisvaraturgu. Kui USA tarbijad ostavad mujal toodetud kraami, annab see tõuke ka muude piirkondade majanduskasvule. Hoiatav on aga see, et seni, kui USA keskpanga intressisättiv komitee taas kokku tuleb, võivad turuosalised makronäitajate põhjal USA keskpanga intressipoliitika osas mitmel korral heitlikult meelt muuta.
Kaudselt, kuigi väga kaugelt, on ka Eesti aktsiaturg välismaiste rahaturgude ja investorite ohja otsas.