Investeerimisklubid aitavad õppida

Romet Kreek 05. juuli 2006, 00:00

Maailmas on investeerimisklubid populaarsed, kuna aitavad distsiplineeritult õppida investeerimist. Individualismikantsis Eestis pole sellelaadsetest klubidest midagi kuulda.

USAs pole investeerimisklubid mitte ainult populaarsed, vaid on osutunud pikaajaliselt ka küllaltki edukaks. USA investeerimisklubisid koondav katusorganisatsioon NAIC on jälginud pikka aega tegutsenud klubisid. Üle 40 aasta on tegutsenud 64 klubi, kellest 42,9 protsenti on suutnud investeerimisel olla edukamad kui USA aktsiaturgu järgiv S&P 500 indeks. Suurem osa investeerimisfondide valitsejaid pole nii tublid olnud. USAs tegutseb umbes 37 000 investeerimisklubi kokku 700 000 liikmega.

Sageli moodustavad investeerimisklubi sõpruskonnad või moodustakse klubi kooskäimise hõlbustamiseks näiteks linna- või vallapõhiselt. Levinud on ka naisteklubid või kaastöötajate baasil loodud investeerimisklubid. See sobib hästi investeerimishuvilistele, kelle jaoks fondiosakute ostmine on muutunud igavaks ning on soov õppida aktsiatesse investeerimist, kuid kellel napib raha, aega ja kogemusi.

Investeerimisklubide eesmärk on kasvatada raha, kusjuures klubiliikmed õpivad tegevuse käigus investeerimist. Investeerimisklubi sarnaneb natuke investeerimisfondiga. Mõlemas kaasatakse investoritelt raha, mis paigutatakse edasi (klubi puhul kaasatakse raha vaid klubi liikmetelt). Fondi juhib fondijuht, investeerimisklubi aga varahoidja. Fondijuhti toetab investeerimiskomitee ehk hulk analüütikuid-strateege, investeerimisklubi varahaldurit aga kõik klubi liikmed.

Kui klubi kord kuus kokku saab, arutatakse, kuidas on investeerimisklubi rahapaigutustel läinud. Samas esitatakse oma uurimise tulemusi potentsiaalsete ostuobjektide osas (kõik investeerimisklubi liikmed uurivad midagi!), seejärel arutatakse, mida teha laekunud rahaga ning otsustatakse, mida osta-müüa.

Investeerimishuvilistel kipub jääma raha väheseks, et osta erinevate ettevõtete aktsiaid, loomaks hajutatud portfelli. Keskmiselt on USAs investeerimisklubil 11 liiget, kes annavad igaüks klubi käsutusse igakuiselt 84 dollarit (umbes 1000 krooni). Tüüpiline kuumakse jääb 25 ja 100 dollari (310 ja 1230 krooni) vahemikku.

Kindlasti tekib küsimus - miks mitte ise väikeste summade haaval raha koguda ja seda investeerida. Saab ju maaklerifirmade vahendusel osta näiteks indeksiaktsiad, mis võimaldavad investeeringuid hajutada. Fondiosakute ostmine on võimalik muuta automaatseks - näiteks fondiplaani kaudu. Kuid see pole vahend, kuidas õppida raha kasvatama - aktsiaid valima, ajastama.

Klubid registreeritakse juriidilise isikuna, valitakse juhtkond ning määratakse, kes hakkab vastutama raamatupidamise ja tehingute tegemise eest. Klubi kiidab heaks põhimõtted selle osas, mis on klubi eesmärk, mille alusel investeerimisobjekte valitakse, kuidas näeb välja otsustamisprotsess, kui hajutatud on ideaalne portfell, mille põhjal aktsiad ostetakse-müüakse, tehingute tegemine, aruandlus jms. Sarnaselt fondiga arvestatakse klubi varade puhasväärtus ehk NAV.

Klubidel võib tekkida häda passiivsete liikmetega, aga ka nn kõnelaada tekkimisega, mille vältimiseks lepitakse kokku päevakord.

Paljud klubid on kolinud osaliselt internetti. Aktiivsema klubi korral saab suhelda e-posti teel. Samas ei asenda internet näost näkku kohtumisi.

Kellel huvi klubi käima lükata, leiab klubide loomise kohta kasulikku infot aadressil www.betterinvesting.org.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:07
Otsi:

Ava täpsem otsing