Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korralik aiatehnika aitab aeda kiirelt ja mugavalt hooldada
Selleks, et muru oleks ilus tihe, on seda vaja regulaarselt üks kuni kaks korda nädalas niita. Kevadel, kui kasv on kiire, vajab muru tihedamat niitmist kui südasuvel, millal kasv aeglasem.
Enne niiduki või trimmeri ostmist tasub järele mõelda, millist abivahendit täpselt vaja läheb. Eramu omanikul on vaja nii niidukit kui ka trimmerit. Niiduk suuremate maa-alade niitmiseks, trimmer aga aiaäärte ja puude-põõsaste ümbruse korrastamiseks. Ka tasub vaadata, millised lisaväärtused niidukil on.
Niiduki käivitamine ilma starterinööri sikutamata (nn selfstarter), tsentraalne niidukõrguse reguleerimine ning kuni kuus liikumiskiirust veoga niidukitel on vaid osa mugavustest, mis niitmist lihtsustavad.
Niiduki ostmisel tasub mõelda ka sellele, kas soovid niita vaalu, koguda niidetu kokku või puistata rohulibled muru pinnasele väetiseks ehk multšida. Paljud niidukid on varustatud juba standardina kolme võimalust pakkuva niitmissüsteemiga.
Kasutades väikest niidukit ja järeltöötluseks trimmerit, väheneb tööaeg kokkuvõttes 40% võrreldes tavalise mootorniiduki kasutamisega.
Muruniiduki ostmisel tuleb arvestada hooldatava aia suurusega ja vastavalt sellele valida sobiva niidulaiusega niiduk või murutraktor.
Künkliku või ebatasase aia niitmiseks sobib suuremate ratastega muruniiduk, sest sellega on parem manööverdada. Suurte alade niitmisel on abiks vedavate ratastega muruniiduk või -traktor.
Niiduk vajab ka hooldust. Hooldamata niiduki tööiga on aastaid lühem võrreldes pidevalt hooldatuga.
Väike, kiire ja lihtne hooldus niiduhooajal ning niiduki talvituma panekul säästab ebameeldivatest ning kulukatest ootamatustest kevadel.
Hoia niiduki lõiketera teravana ja hoolda teda spetsiaalse roostevastase vahendiga - see aitab niidukil aastaid maheda häälega suriseda.
Hekki saab hoida nii vaba- kui kindlakujulisena trimmimise teel. Pügatud hekid on korrapärase kujuga, vabakujulised saavad oma vormi okste kasvust ning kalduvad olema pehmema ja vabama vormiga.
Viimasel ajal on need kogunud populaarsust just oma naturaalse välimuse ja väiksema töömahu tõttu.
Hekilõikureid on mitut tüüpi: elektri- ja bensiinimootoriga ning akutoitel töötavad. Lõiketera pikkus jääb vahemikku 390-700 mm. Suuremate mudelite terade vahekaugus võimaldab lõigata kuni 34 mm jämedusi oksi.
Okspurustajad on ideaalne võimalus vabaneda sügisel ja kevadel oksajäätmetest eramajapiirkondades, kus ei tohi tuld teha. Peeneks hakitud puidujäätmeid saab komposteerida ja kasutada ka umbrohutõrjena põõsaste all.
Oksapurustajaid on kahte tüüpi - freesvalts- ja keerdlõikemehhanismiga. Mõlema süsteemi puhul tõmmatakse oksad sisse ja purustatakse automaatselt, oksi ei ole vaja sisse lükata.
Suurima võimsusega freesvaltslõikesüsteemiga oksapurustajad hakivad puruks kuni 40 mm jämedused oksad.
Autor: Tiiu Kütson