Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lahemaal lihviti nädalajagu restaureerimisoskusi

Liivi Tamm 05. juuli 2006, 00:00

Laagris tudeeriti nii vanade akende korrastamist, laudkatuse paigaldamist kui ka värvikeetmist.

Laagri pealik Rene Pere sirutab juba kaugelt terekäe. "Täna õpime laudkatuse tegemist. Seal on stendid, seal aga akende korrastamise nurk." Kiirülevaade antud, tuiskab ta juba toiduvalmistamist juhendama. Grupp veel pisut uniste nägudega kursuslasi on aga valmis.

Katusemeister Oskar Nõges peaks küll iga hetk saabuma, ent juba läheb arutamine lahti, ikka et kuidas ökonoomsemalt ja paremini:

Mis me neid stende lauaga katame, selle rahvahulgaga oleks päris katusele laastu peale pannud nagu naksti.

Aga kui kinnitaks kruvidega - akutrelliga saaks päris kähku? - No aga see läheks maksma …

Huvitav, kas peale saaks ka tavalise servatud laua panna või peaks sealgi soonega olema? - Aga mina nägin ühes kohas poolpalkidest laudkatust.

Kokkutulnute seas pelgalt teoreetikuid ei näi olevat, aga ega ka Oskar Nõges oma teadmiste jagamisel kitsi ole: viiest roovi peaks lööma 150se naelaga, nõnda, et see 2/3 ulatuses läbi ulatuks. Sobiv lauapaksus on umbes 3,2 cm, tollisest jääb väheseks. Laua süü suunda tuleb arvestada, et soon valele poole ei tuleks. Alumised lauad olgu nõgusad, ülemised aga kumerad. Õigele laudkatusele lastakse ka soon sisse. Kestab kauem.

Egas midagi - freeskettsaele hääled sisse ja nii need sooned tekivad. Riburada saavad soone sisselaskmist proovida kõik tahtjad: 8 mm sügavust ja 12 mm laiust.

Keskustelu katkestab uhke pröökamisega kõrvallauda kana - muna sai valmis!

Pööran pilgu mõnikümmend meetrit edasi, kus arutletakse pilpa- ja laastukatuse erinevuste üle: esimene pidavat paremini vastu, sest pilpa lõhustamisel jäävad rakuseinad terveks.

Suurema tähelepanu tõmbab aga sedakorda hoopis akende taastamine. Huviline Tõnu on kodust vana esmapilgul kõlbmatu raami kaasa võtnud, teised jälgivad hoolega, kas sellest ka akna saab.

"Laager pani mind teisiti mõtlema, muidu oleksin selle vana akna ehk ära visanud," mõtiskleb ta. "Ega ma siiski kõike täpselt nii ei ole teinud, nagu siin juhendati. Meister soovitas kremoonilt keemia abil vana värvi maha saada, aga mina võtsin relakaga. Eks ma olen metallitöödega enne ka kokku puutunud."

Täpse talupojamõistusega taastab Tõnu eelmisel päeval kuuldud meistri jutu: nii käib värvi mahavõtmine, aga nii saab ka. Nõnda saab vana kiti kätte, nii aga klaasi.

Ja urgitsetaksegi pahtlilabida ja kuumapuhuri abiga vana kitikiht purunenud klaaside ümbert ära. Näidisesinemist uue kiti peale kandmiseks Tõnu siiski hea meelega ei tee - töö ei taha narrimist.

Kui kittida, siis seepärast, et see sinna ka jääb. Töötada nõnda, et kitt saaks vale klaasiga aknale vaid demonstratsiooniks peale kantud ja siis uuesti maha pühitud, pole Tõnu arvates mõtet.

Kaasa võetud lapsed vallatlevad samal ajal kiti jääkidega: tore elastne materjal, mida näpu vahel veeretada. Noorim proovib seda salaja suhu ka … P?l tänava poisid tulevad meelde.

Ega pererahvaski toimuvast kõrvale jää. Vanaperemees ei saa laagri toimumise koha erilisusest üle ega ümber.

"Siin avati 1970ndatel Eesti esimene eramuuseum," pajatab ta. "Ühte aita on koondatud Tanel Rommi ehitatud laevadega seotu. Ta tegi ise 15 laeva. Minu perekonnanimi on aga teine - Lass. Olen siin koduväi."

Peremees toob uudistamiseks välja ka 1897. aastal Saksamaal suurendatud foto, mis on üles võetud sealsamas taluõuel. Hoovis asuv vana aidahoone on ka tollel pildil selgelt näha. Praeguseks on kogu Rommi talu muinsuskaitse alla võetud.

Lahemaal toimunud restaureerimistehnikate laager tähistas Eesti ja Soome puitarhitektuuri spetsialistide tihedama koostöö algust. Siin toimuvat käis uudistamas vanade majade hoolduse infokeskuse Salvus delegatsioon Porvoo linnast.

Euroopa Liidu toel loodud projektiga plaanitakse tulevikus luua Eesti renoveerimisalast teavet koondav infotuba Billnasis ning sarnane Soome kogemust kajastav infotuba Säästva Renoveerimise Infokeskuse juurde, valmib ka ühine veebisait.

"Projekti pikkuseks on praegu planeeritud poolteist aastat," rääkis Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto. "Lahemaa laager tähistaski projekti algust. Rääkisime nii Porvoo vanalinna huvitava puitasumi hoidmisest ning sealsetest probleemidest ja lahendustest kui Eesti murekohtadest. Otsisime sarnasusi ja erinevusi."

Porvoo piirkonnaga seovad Eestit juba ajaloolised sidemed. "Ikka tuleb arvestada ka ajaloolist konteksti. Vana maja ei saa keskkonnast eraldi võtta," nendib Elvisto.

Fotod: Julia-Maria Linna

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:18
Otsi:

Ava täpsem otsing