Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õlikatel on kompaktne ja mugav

"Õlikatlas saab kõik maksimaalselt automatiseerida, tahkeküttega kateldel oleme paratamatult katlakütjad," iseloomustab õlikatlaid ASi FEB kütteprojekti juht Viljar Sarapuu.

Õlikatlaga ei ole tema kinnitusel muud muret, kui tuleb kontrollida õli olemasolu ja seda, kas kõik süsteemid töökorras.

Kui tahkeküttega katlal peab päevas vähemalt korra puid lisama, siis õlikatlal garanteerib kütuse pealevoolu automaatika, mis lõpuks teavitab ka õli lõppema hakkamisest.

Õlikatla automaatika võib Sarapuu sõnul ka tuppa tuua. Näiteks kodust lahkumisel saab kellaajaliselt määrata kütterežiimi. Automaatika kombineerib õues oleva anduri ja küttesüsteemis oleva anduri näitude varal optimaalseima küttevee temperatuuri.

ASi Vesiterm müügiinseneri Krista Vallneri kinnitusel aitab automaatika, mis juhib küttepumpasid, õlipõleti tööd ja küttevee ringlust, säästa õliga kütmisel päris palju.

Õlikatla miinusena toob ta välja katlaruumis laiutava õlimahuti ning üsna kalli kütuse. Lohutuseks on samas teadmine, et elektriküte on veel kallim.

Sarapuu väitel on tahkekütte katel paigalduse poolest küll odavam, kuid kütmisel kaasneb sellega lisaajakulu ja oma tegevusaja kaotus.

Viljar Sarapuu sõnul on õues paikneva mahuti külm õli põletile koormav ja siis tuleb leida lahendus selle eelsoojendamiseks. Seega on parem hoida õlimahutit katlaruumis, kus see tuleb kaitseks võimalike mehaaniliste vigastuste või juhuslike lekete eest paigutada kaitsvasse kesta - kessooni.

ASi Vesiterm müügiinseneri Krista Vallneri sõnul on õlikatla eeliseks ka selle kõrge kasutegur - 92-96%.

Viimase näitaja saavutab uuetüübiline sinise leegiga põleti, millel võrreldes tavalisega on heitgaasid puhtamad ja tänu ehitusele kasutegur kõrgem. "See on mitu tuhat krooni kallim, kuid mina paneks ikkagi selle - see on parem ja kasutegur on 2% kõrgem," leiab Vallner.

"Kui keegi ütleb, et õlikatlal on kasutegur üle 95, siis ta küll valetab. Arvan, et see jääb üle 90 natukene," vaidleb vastu FEBi kütteprojekti juht Viljar Sarapuu. Kasutegur 93% on vaid ideaaltingimustel, sinise leegiga põletil võib olla natuke kõrgem.

Vallner soovitab õlipõleti paigaldamisel lasta see spetsialistidel häälestada. Kui põleti on õigesti seadistatud, siis tahma ei ole. Sinise leegiga põleti on seadistatud juba tehases.

Samas tuleb paigaldamisel kontrollida, kuidas põleti töötab olemasoleva korstnaga. Seadistatud põleti töötab võimalikult kõrge kasuteguriga ja on ka pika tööeaga.

Sarapuu tõdeb, et tihti püüavad inimesed ise seadistada, leides, et see on odavam. Kuid selle tulemusena töötab põleti ala- või ülerõhuga või hoopis tahmab. Tagajärjena kasutegur langeb ja küttekulu tõuseb.

Kui Vallneri kinnitusel saab iga inimene üks kuni kaks korda aastas katla puhastamise ja põleti kontrollimisega ise lihtsalt hakkama, siis Sarapuu soovitab selle töö spetsialistidele jätta.

Õli mahutisse lisamisel on Vallneri arvates optimaalne seda teha linnas üks-kaks korda, maal üks kord aastas. 1500-2000-liitrisest mahutist võib 150 m2 majal jätkuda kuni aastaks.

"Rusikareegel on: kui 200 m2 majal on kõik , s.t soojustus, küttesüsteem jne, korralikult tehtud, siis kulub 2-2,5 kuupmeetrit õli aastas," täiendab Sarapuu.

Kuna õlikatla automaatika tagab ühtlase töötemperatuuri (75-85 kraadi), siis Sarapuu kinnitusel soojasalvestit vaja ei ole. Samas just konstantne töötemperatuur säilitab teraskatelt kõige paremini. Kui peaks õli lõppema, siis võtab kütmise üle tagavaralahendus elektriküte.

Vallneri teada töötavad teraskatlad 25-30 aastat, malmkatlad 30-35 aastat, tõrkeks võib saada varem üles ütlev elektroonika. Põleti eluiga on 15 aastat.

Õlikatla positiivsed küljed on minimaalne hooldustööde maht, automatiseeritus, mugavus.

Samuti optimaalne põlemisrežiim, väike CO2 sisaldus väljuvates gaasides. Lisaks on optimaalne ka liigõhutegur, mis kõik kokku tagab kõrge kasuteguri.

Negatiivseteks külgedeks on kõrge hind ja mittespetsiaalsetes kateldes õlipõleti paigaldamisel mahukad ümberehitustööd. Nimelt siis tuleb katla koldesse teha otse põleti leegi vastu šamottkividest müüritis, et vähendada teravast leegist tulenevaid teraskorpuse termopingeid.

Üldiselt on õlikatlad ikka kompaktsed, ei vaja keerukaid kütuse transportimise seadmeid - piisab peenikestest toitetorudest.

Oluline eelis on ka katlas tulenevalt automatiseeritusest kujunev ühtlane töötemperatuur. See säästab metalli, eriti malmi, ja katla eluiga on pikk.

Parima kasuteguri saab kvaliteetse kütuse, optimaalse liigõhuteguri ja korraliku ventilaatoriga tagatud tõmbe koosmõjul, mis panebki aluse õlikatla tootlikkusele ja mugavusele.