Riik laskis endale piletitega laubret teha

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 4. juuli 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik laskis endale piletitega laubret teha
Kas on vahet mõne kutselise teatri suvisel vodevillil või rokikontserdil? Muidugi - vodevill kui "tõsine" kunst on soodusmaksustatud viieprotsendise käibemaksuga, samas kui rokikontsert läheb kergemuusika alla ja nende piletite pealt nõuab riik 18 protsenti käibemaksu. Ehk siis täie rauaga.
Äripäeva meelest peaks näitused, teater, kino, kontserdid, diskod, ööklubid, vabaõhulavastused, spordiüritused, kõikvõimalikud summerid - sõnaga, meelelahutus olenemata vormist - olema ühesuguse 18protsendise käibemaksu all. Põhjendame.
Meelelahutusärimees Lauri Laubre sai lõpliku kohtuvõidu käibemaksujuhtumis, kus tal, olgem ausad, lihtsalt vedas.
Mitte et õigus tema poolel oleks olnud, vaid prokurör eksis paragrahviga. Laubre võitis, riik ehk maksumaksja paraku kaotas - ja mitte just vähe, üle 12 miljoni krooni.
Jutt käis ka Laubrele kuuluva ööklubi piletitest, millelt Laubre ei maksnud käibemaksu nii, nagu eranditega seaduse mõte oli ja on.
Kuid erandite olemasolu kohtuprotsessis otsustavaks saigi: kui käibemaks laiemalt võttes kultuuriüritustele oleks ühtlane, poleks niisugust apsakat juhtuda saanud.
Teiseks, praeguse käibemaksuseaduse redaktsiooni järgi saavad viieprotsendise soodustulumaksu need meelelahutajad ja -jahutajad, kes niigi osaliselt eelarvelise toetusraha peal elavad.
Väljavõte seadusest. Käibemaksumäär on 5 protsenti järgmiste kaupade ja teenuste maksustatavast väärtusest: etenduse või kontserdi korraldamine riigi-, munitsipaal- või eraetendusasutuse või rahvusooperi poolt tingimusel, et riigi-, valla- või linnaeelarvest või Eesti Kultuurkapitalilt saadavad vahendid moodustavad etenduse või kontserdi korraldaja kalendriaasta eelarvetulust vähemalt 10 protsenti.
Seega: kel on, see saab oma äri edendamiseks juurdegi, sest piletid on odavamad.
Kolmandaks, praegune maksusoodustuse tegemine ei pruugi edendada n-ö süvakultuuri, mis võib-olla tõesti ennast ise ära ei tasu ja milleks toetus on mõeldud. Praegune veelahe läheb hoopis teistsuguse põhimõtte järgi: on ring korraldajaid, kes saavad eelise kõigile oma üritustele; teised, kes sinna ei kuulu, kuid ei tarbi ka maksumaksja raha, pühkigu suu puhtaks.
Süvakultuur ei jääks toetamata, sest kultuurkapital, hasartmängumaksu nõukogu, riiklike ja erastipendiumide jagajad ning muud taolised organid jäävad ju oma tänuväärset tööd edasi tegema.
Õnneks ei läinud täide ka promootorite kaunis üksmeelne ähvardus, et kõrge käibemaksuga piletite tõttu ei too nad Eestisse enam ühtki välismaist staari, vaid hakkavad staare tooma näiteks Lätisse. Tollasel avaldusel oli jonni maik man.
Aga 18protsendine Metallica oli ju üliedukas ja -menukas. Tõenäoliselt ei olene niisuguse mastaabiga ürituste edukus mõneteistkümnest protsendist käibemaksust.
Äripäev on järjekindlalt olnud kõikvõimalike seaduseerisuste vähendamise poolt - mida lihtsamad seadused, seda rohkem täitmist.
Autor: ÄP
Hetkel kuum