Siilil on ilus aed

Aga ei ole - nõlv on osavalt ära kasutatud, aednik on kõvasti tööd teinud ja ligitõmbav päikeseterrass paneb möödasõitjad sisse keerama. On sirmidega laudu, on põõsavarjus laudu ja on päikselaudu, iseasi, kas kõige parem parajasti vaba juhtub olema. Sellel ilusal päeval ei olnud sees vist ühtegi inimest, kõik eelistasid terrassi. Siit vaadatuna tundub Mustamäe vägagi sõbraliku linnaosana ja Sõpruse puiesteeni jääb ka paras maa, nii et automüra väga ei kostagi. Ja need taimed - hea valik, armastusega istutatud, hästi hooldatud. Peale Šoti klubi ei saa ükski söögikoht sellise aiaga uhkustada.

Päevapakkumised on tahvliga seinal, seekord rassolnik ja kalkunipada. Menüüst leiab peale tavaliste pubiroogade ka midagi huvitavamat: suvemenüü nime all on kana-, sea- ja kalavardad värskete köögiviljadega ja road otse suitsuahjust: suitsutatud broilerifilee, suitsutatud seakarbonaad ja forellilõik.

Tellimus tuli anda leti juures, aga ettekandja oli üksi. Seepärast pidime tükk aega tühja leti taga ootama, kuni tellitud road said laiali kantud ja meie soove oldi valmis kirja panema. Pärast selgus, et isegi klaasi jooki ei saanud lauast juurde tellida, tuli ikka ise leti äärde tulla. Aga leti juures oli siis jälle parajasti järjekord.

Sissejuhatuseks tellisime fetasalati ja kalasupi. Fetasalati nimi oleks pidanud olema Hiina kapsa salat, seda igavat köögivilja oli kõige rohkem. Natuke ka tomatit ja kurki, kõik peaaegu maitsestamata, ainult head fetajuustukuubikud jätsid positiivse mulje. Kalasupp lõhnas mitte just päris vana, aga igal juhul äraunustatud kala järele, süüa kõlbas, aga mõnus ei olnud. Pearoaks tellitud fooliumis küpsetatud lõhe oli küll värske, ainult nagu peaaegu kõikjal meie söögikohtades - liiga kaua tulel olnud ja tuimaks küpsenud. Suitsusiga oli õigel ajal ahjust kätte saadud, see oli hea ja mahlane. Mõlema prae lisandite valik oli märkimisväärne: kala juurde sai marineeritud kurki, värsket kurki, redist, marineeritud punapeeti, tomatit, kergelt küpsetatud porgandit, porrut ja paprikat, salatit, keedukartulit nagunii. Suitsuseal porrut, porgandit ja paprikat ei olnud, olid hoopis sibularõngaid ja apelsiniviil. Ja kõik oli hoolikalt üle puistatud kuivatatud tilliga.

On suur suvi, värsket maitserohelist poed ja turud täis, aga Siilini pole suvi veel jõudnud, siin ollakse ikka veel hapukurgi-peedi-kuivatatud tilli hooajas. Igihaljas Hiina kapsas muidugi ka. Peenardel ruumi on, kaval kokk võiks mõned ürdid kas või lillede vahele kasvama pista. Oleks ilus, aga lisaks ka maitsev.

Nii et kuigi aias õitseb suvi, pole see kööki veel jõudnud, Siili talveuni alles kestab. Aga see terrass, selle pärast tasub tulla küll.