Ettevõtluse arendusraha läheb teadusele

Harry Tuul 10. juuli 2006, 00:00

Reedel avalikustatud neljast euroraha jaotuskavast on ettevõtjaile olulisim majandusministeeriumi juhitav ettevõtluse, infoühiskonna, transpordi ja energeetika infrastruktuuri arendamise kava.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) asepresident Marina Kaas on kava suhtes kriitiline, öeldes, et rakenduskava on ilus ja ümmargune dokument, mille lugemine võib tekitada väheinformeeritud ettevõtjale põhjendamatut optimismi. "Rakenduskava rahastamise plaani lähemal uurimisel selgub, et ka uuel perioodil suunatakse lõviosa vahenditest ettevõtluse toetamise sildi all teadus-arendusasutustele ja nendega seotud abistruktuuridele," ütles Kaas ja tõi näite, et meetme "Koostöö arendamine ettevõtete ja teadus- ning haridusasutuste vahel, edukas teadmiste- ja tehnoloogiasiire" taga peitub 1,4 miljardit krooni ülikoolide Spinno programmile ja teadus-arenduskeskuste loomiseks.

Ta lisas, et ainus puhtalt ettevõtetele suunatud meede on ettevõtete investeeringute toetamine ja kapitalile ligipääsu parandamine, mille 1,3 miljardi krooni suurusesse eelarvesse mahuvad nii stardiabi, infrastruktuuri investeeringud, KredExile antav lisalaenuressurss kui ka ettevõtjate poolt pikisilmi oodatud investeeringutoetused tootmise tehnoloogia uuendamiseks. Viimase planeeritav aastane eelarve on kõigest 60 miljonit krooni, millele võib lisanduda 90 miljonit riigieelarvest. "On selge, et sellist summat ei ole võimalik õiglaselt laiemale ettevõtjate sihtrühmale jaotada," tõdes Kaas.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ei olnud reedel arutelule pandud kavade viimase versiooniga veel tutvunud, kuid ütles, et nemad on seisnud jätkuvalt uute tehnoloogiate ja arenduste rahastamise eest ja seda peaks suurendama. "60 miljonit on naeruväärne," ütles Veskimägi. Seejuures on kavas kirjas eesmärk, et töötleva tööstuse lisandväärtus peaks enam kui kahekordistuma, 192 000 kroonilt töötaja kohta 412 000 kroonile 2013. aastal.

Majandusministeeriumi struktuurifondide talituse peaspetsialisti Külli Kraneri sõnul keskendub nende juhitav rakenduskava ettevõtete arengu ja tootlikkuse kasvu toetamisele, kuid tuleb arvesse võtta, et kavas määratletakse vaid üldised arengusihid ja tegevused, mitte konkreetsed tegevused.

Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul on ettevõtjate jaoks eelkõige olulised infrastruktuuri ja inimressursi arendamiseks suunatavad toetused, sest need mõjutavad kõige otsesemalt ettevõtete arenguvõimalusi.

Sõerdi arvates vajavad kindlasti edasiarendamist kõik rakenduskavad. "Loodame partneritelt tõsist ja sisukat tagasisidet ja sisendit," lisas ta. Ettepanekute tegemiseks on aega 21. augustini.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:07
Otsi:

Ava täpsem otsing