Ettevõtted otsivad töötajaid interneti ja sõprade kaudu

Ajakirjanduses kütavad kirgi värbamis- ja tööturuteemalised arvamusartiklid. Nende probleemide mõistmiseks viis CV Keskus kevadel Eesti ettevõtete seas läbi värbamisalase uuringu, alljärgnevalt kokkuvõtlikult tulemustest.

Värbamisprotsessi peamine läbiviija ettevõtetes on personalitöötaja, tegev- ja keskastme juhtide roll on suhteliselt väike. Sellest võib järeldada, et ettevõtted hindavad järjest enam erialase väljaõppe saanud personalitöötajaid, kes suudavad värbamist kõrgemal tasemel planeerida ja läbi viia.

Värbamisvajaduse tekkimise põhjusena toodi välja, et olemasolevad töötajad lahkuvad. Tihti tekib värbamisvajadus ka ettevõtte laienemise tõttu, mis on selgeks märgiks Eesti ettevõtluskeskkonna kiirest ja jõulisest arengust. Tunda annab avanenud Euroopa tööturg, kuhu siirduvad paljud oskustöölised.

87% vastajaist kasutab töötajaotsinguil tuttavate ning isiklike kontaktide abi. Tulemust võib seostada asjaoluga, et lisaks tööoskustele otsivad ettevõtted järjest enam usaldusväärseid töötajaid. Tuttava soovitus annab kindlustunde ja garantii, et värvatud töötaja vastab tööandja ootustele.

Värbamisallikana on populaarsust kogunud personaliotsingufirmad, neid kasutab 71% vastajatest. Personalifirmade poole pöördutakse, kui muud töötajate leidmise vahendid ei osutu tõhusaiks. Suur personalifirmade kasutajate arv näitab, et uute töötajate leidmine muutub järjest keerulisemaks ja firmad vajavad siin professionaalide abi.

Aktiivselt kasutatakse tööturule sisenejaid - üliõpilasi. Ülikoolide ja kutsekoolide kaudu püüab töötajaid leida 49% ettevõtetest.

Kõige efektiivsemaks peetakse internetipõhist värbamist, mille puhul hinnati kõrgelt kasutusmugavust ja kiirust. Saab järeldada, et värbamisvajadus võib tekkida ootamatult ja internetipõhine kuulutamine annab kiire tulemuse. Kasutajad hindasid ka meetodi odavust ja veebipõhiste andmebaaside suurt kandidaatide hulka. Ligipääs tööandjatele ning infole vakantsetest ametikohadest on interneti abil ka tööotsijaile lihtsam ja mugavam. See omakorda annab ettevõtetele lootust, et nende kuulutus jõuab operatiivselt sihtgrupini.

Enamikule vastajaist valmistab tööjõu värbamine probleeme - ajapuudus, puudub teadlik personali planeerimine, lisanduvad välised mõjutused. Ettevõtted tunnevad, et tööturul ei ole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu (koolides antav ettevalmistus ei vasta tihti tööturu nõudmistele) ning tööotsijate kõrged palgaootused ei vasta nõutavale kvalifikatsioonile. Selgus, et värbamiskulud ei anna tihti soovitud tulemust, mistõttu ei suudeta ka värbamismeetodite efektiivsust analüüsida.

Viimase viie aastaga on töötus vähenenud ligi kaks korda. 75% vastajaist väitsid, et tunnetavad tööjõupuudust teravalt. Nad leidsid, et tööpuuduse vähenemine on muutunud tööturul tõsiseks probleemiks. 23% hetkel probleemi ei tunneta, kuid usuvad, et edaspidi võib tööpuuduse vähenemine kaasa tuua tõsiseid tagajärgi tööturul. Oluline on näitaja, et 69% küsitletuist hoiab end pidevalt kursis tööturul toimuvaga. 26% uurib turu olukorda enne uue värbamisprotsessi planeerimist ja läbiviimist ning vaid 4% ettevõtetest leiab, et nad ei tunne selleks mingisugust vajadust.

Ettevõtted on mõistnud, et oskuslikult läbiviidud värbamisprotsess võib vähendada lisakulutusi personalile ning tagada eesmärkide saavutamise. Uuring kinnitas, et ettevõtted tegelevad teadlikult personali planeerimisega ja hoiavad end kursis tööturu olukorraga.

Autor: Gerli Tuisk