Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroabi miljardid ei lähegi eesliinile, ettevõtlusse

ÄP 10. juuli 2006, 00:00

Reedel algas avalik arutelu euroabi miljardite jagamise üle - "enampakkumisele" läheb rohkem kui 53 miljardit krooni kaheksa aasta jooksul, kusjuures põllumajandusele minevad summad on nendele veel lisaks. Püüame selles arutelus ka oma sõna kaasa öelda.

Äripäeva toimetuse arvates on euroabi jagamise suurim disproportsioon see, et otseselt ettevõtluse toetuseks läheb sellest summast vaid 6,6 miljardit krooni ehk 12 protsenti. Seda on naeruväärselt vähe, vähem kui üks Silja Line'i ost.

Summade suuruse järgi otsustades euroabi raha jagada justkui oleks, aga jagamisel näib see pudenevat sõrmede vahelt nagu liiv.

Põhimass läheb amorfsevõitu peatükkide all niisugustele asjadele nagu inimressursi, elukeskkonna, hariduse, teaduse ja tervishoiu infrastruktuuri arendamine. Bla-bla-bla, absoluutselt kõik ja mitte midagi.

Me oleme olnud selle vastu, et Eesti riik oma maksurahaga ettevõtlust toetaks. Me ei ole toetanud abiraha andmist kohalikule laevandusele tax free-kaubanduse kadumise puhuks või põhjendusel, et teised riigid toetavad oma laevafirmasid.

Samuti ei toeta me suurejoonelisi riiklikke arengufonde mingi Eesti Nokiaks nimetatava igiliikurilaadse asja leiutamiseks.

Kuid Euroopa Liidust pärit miljardite suunamine juba tegutsevale ettevõtlusele (muidugi mitte sada protsenti) oleks just nagu rusikas silmaauku. Kui eurosid tingimata just ümber jagama peab, siis mingu need vähemalt õigesse kohta - sinna, kus need ühiskonnas kõige rohkem lisa teenivad.

Seega katsuks rahalaeva kurssi korrigeerida, kuni veel võimalik: keerata kompassinõela uute väärtuse loomise, mitte mahajääjate väevõimuga kaasalohistamise suunas.

Kui ettevõtlusel läheb hästi, läheb hästi ka nendel, kes ettevõtluse loodud töökohtadest, makstud palkadest ja riigimaksudest tuge saavad.

Riigi kui terviku majanduse seisukohalt on veidi karm, kuid õiglane välja öelda, et suurem kasu on elujõulise taime väetamisest.

Kõigi valdkondade, sealhulgas mahajääjate toetamise kasuks räägib asjaolu, et lõppkokkuvõttes turgutab see samuti ettevõtlust.

Kui arendatakse näiteks haridust, teadust, tervishoidu, siis kasvavad palgad neis sektorites, mis omakorda toetab näiteks kaubandust, turismi, elamuehitust. Kui investeeritakse riiklikku infrastruktuuri, saavad samuti tööd ehitajad, ehitusmaterjalide tootjad ja transport. Nii et Eestisse juba tulnud raha ikka mingit kasu toob.

Aga see võiks minna rohkem otseteed - just väikese ja keskmise suurusega ettevõtluse edendamiseks, mis on kokkuvõttes suurim tööandja.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar on rääkinud palju just niisuguse ettevõtluse toetamise vajadusest, järelikult peaks vastavad kavad juba valmis olema. Euroabi saabumine 2007.-2013. majandusaastaiks võimaldab need unistused teoks teha.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:07
Otsi:

Ava täpsem otsing