Eesti andis Euroopa Komisjonile aru elektri- ja gaasiturust

10. juuli 2006, 11:16

Energiaturu Inspektsioon edastas Euroopa Komisjonile igaaastase aruande elektri- ja gaasituru olukorrast Eestis, teatas inspektsioon.

Eestis kallinesid 2005. aastal maailma naftahindadega korrelatsioonis bensiini ja diislikütuse hinnad. Maagaasi hind on otseses sõltuvuses naftahinnast maailmaturul. Kuna Eestis toodetakse valdav osa elektrienergiat põlevkivist, siis ei mõjuta hinnatõus otseselt elektrienergia tarbijaid, kindlasti aga maagaasi ja kaugkütte sektorit.

Energiaturu Inspektsioon (ETI) kontrollib elektri ja soojuse tootmise ning põlevkivi kaevandamise hindu. Samuti kuulub hinnaregulatsiooni alla Eesti Energiale kuuluv põhivõrk ning 42 jaotusvõrku. Jaotusvõrgu ettevõtete arv on Eesti väiksust arvestades küllaltki suur, kuid samas on turg siin äärmiselt kontsentreeritud. Suurim ettevõte on Eesti Energiale kuuluv OÜ Jaotusvõrk, kelle klientide arv 500 000 ja ettevõtte turuosa ca 85%.

Suuruselt teine jaotusvõrguettevõte oma 35 000 kliendiga on AS Narva Elektrivõrk ning kolmas 23 000 kliendiga AS Fortum Elekter. Ülejäänud 39 jaotusvõrgu müügimaht jääb alla 50 GWh aastas.

Samuti kontrollib ETI 40 kaugkütte ettevõtte, gaasi põhivõrgu ja gaasi jaotusvõrkude hindu. Kogu hulgiturul müüdava gaasi impordib AS Eesti Gaas Venemaalt. Eesti Gaas, kellele kuulub nii ülekande kui ka suurima turuosaga jaotusvõrk, on ülekande- ja jaotusteenuse osutamiseks moodustanud äriühingu AS EG Võrguteenus. Eesti Gaasi osakaal jaeturul on 97%. Eesti Gaasi kõrval tegutseb veel 24 väiksemat võrguettevõtet.

Suuruselt järgmise ettevõtte gaasi jaemüügi kogus on aga vaid 3 000 tuhuhat kuupmeetrit. Kodutarbijatele müüdava gaasi kogus moodustab 7% kogu gaasitarbimisest.

Maagaasi osatähtsus Eesti primaarenergiaga varustatuses on kokku küll vaid 14,7%, samas ulatub soojuse tootmisel kaugküttesüsteemides gaasi osakaal 41,5%-ni. Suurematest linnadest baseerub soojuse tootmine 100% maagaasil Tallinnas, Rakveres ja Jõgeval. Gaasi osakaal on oluline ka Tartu, Viljandi ja Sillamäe soojusvarustuses. 2006. aastal on plaanis ühendada gaasivõrguga ka Pärnu ning Rapla, seejuures jääb Pärnu linna soojusvarustuses oluline osakaal ka turbale ning puidule, samas kui Rapla linna soojusvarustus saab lähitulevikus põhinema 100% maagaasil.

Olulisemate muudatustena on Euroopa Komisjonile saadetud aruandes välja toodud asjalu, et alates 2005. aastast kooskõlastab ETI elektrienergia võrgutasud 3-aastaseks perioodiks. Võrgutasusid muudetakse igal aastal vastavalt inflatsioonile ja ettevõtte jaoks juhitamatutele kuludele, mille peamiseks komponendiks on võrgutasudesse lülitatav taastuvatest energiaallikatest ostetav elekter. Samuti asjaolu, et vastavalt 2005. aasta lõpus jõustunud uuele maagaasiseadusele on kõikidel tööstus- ja kommertstarbijatel õigus endale müüja valida. Kodutarbijate osas jõustub vastav muudatus 2007. aasta 1. juulist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing