Külamees tegi hüdroelektrijaamast pensionisamba

10. juuli 2006, 12:22

Päevaleht kirjutab, et Vihula paisjärvel töötab pensionisambaks ehitatud hürdoelektrijaam, mis saadab peremehe telefonile lühisõnumeid.

“See on minu seitsme meetri kõrgune pensionisammas,” kommenteerib Vihula mees Jaan Kruus paisjärve kaldal seistes ning oma tuttuue hüdroelektrijaama veekohinat kuulates. Tehnikaülikooli lõpetanud ja aastaid Tallinnas projekteerijaks olnud peremehel on turjal kuuskümmend aastat.

Kruus jättis büroo ning jätkas Vihula mõisas ehitajana, praegu peab turismitalu ja on külavanem. Vihula paisjärv, kus nüüd tuksub tema hüdrojaam, rajati kaheksakümnendate alguses.

Neli aastat tagasi pani aga Jaan Kruusa energeetikust poeg isale mõtte pähe: mis see vesi paisjärvest tühja alla langeb, kui võiks generaatorit keerutades elektrit teha. Mees uuris läbi hunniku keskkonna- ja muu abi fonde, aga sellist abi nagu külamehele oma elektrijaama rajamiseks polnud ette nähtud. Viimaks soostus Hansapank laenu andma.

“Tegelikult on hea, et asi venis, jaam sai tänu sellele märksa tänapäevasem ja töökindlam,” arvab hürdoelektrijaama omanik nüüd. Hüdrojaama turbiin valmis Tihemetsas, kus tuntud rauatöömees Vitali Kangur neid kokku seab ja keevitab.

Elektrijaama hoone ehitas Kruus ise oma õuel. See on pisem kui korralik saun, aga enamat polegi vaja. Kõige tähtsamaks peab omanik jaama tarkust. Nimelt pruugib tal vaid vee kohal seisvasse hüdrojaama sisse astuda, kui mobiiltelefon piiksatab. Saabub sõnum teatega, et keegi näppis ust. Samasuguseid teateid saadab hüdrojaam ka siis, kui toimub midagi muud – näiteks turbiin käivitub või jääb toppama.

Võimsust on hüdroelektrijaamal 50 kilovatti, aga praeguse napi veeseisu ajal seisab turbiin enamiku päevast.
Ent kui lõunataevasse kogunevad pilved ning kusagil hakkab sadama, jõuab vihmavesi peatselt jõe kaudu Vihula paisjärve ning paneb seitsme meetri kõrguse pensionisamba kohisema.

Kirjalikud andmed esimeste vesiveskite kohta Eestis pärinevad 13. sajandist. Praegu on Eestis 35 väiksemat ja suuremat hüdroelektrijaama. Kõige rohkem on väikseid hüdrojaamu Lõuna-Eestis, Võru- ja Valgamaal. Hüdroenergia potentsiaal moodustab eri hinnangutel 1–1,5% Eesti praegusest elektrijaamade võimsusest.
Enne Teist maailmasõda töötas Eestis 747 hüdroturbiini ja vesiratast, mis andsid 28,6% elektrijaamade kogutoodangust.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing