Mobiilne konditsioneer seljatab lämmatava kuumuse

ABC Kliima salongijuhataja Margus Bubert kinnitab, et neil müüakse tavajuhul kolme erineva võimsusega portatiivseid konditsioneere - 2,5, 3,5 ja 4,1 kW. Konditsioneerid on ratastel ja varustatud käepidemega, seepärast on neid ka lihtne ühest kohast teise transportida. "Praeguste ilmadega on meilt aga mobiilsete konditsioneeride näidisedki ära ostetud," nendib ta. "Sama mure on ka paljudel konkurentidel. Üritame kiirkorras uut partiid tellida."

Õigupoolest saab mobiilseid konditsioneere kasutada kõikjal, kus parajasti efektiivset jahutust tarvis on. "Samas sobivad nad tegelikult kõige paremini häda korral kiireks ja ajutiseks lahenduseks," arvab Bubert. "Mina soovitaksin eelistada koduseks kasutamiseks siiski statsionaarset konditsioneeri, mis teeb oluliselt vähem müra."

Bubert leiab, et seda tüüpi konditsioneeri võiks eelistada näiteks üüritud pinnal, mida pikaajaliselt ei kasutata.

Mingit täiendavat paigaldamist portatiivne konditsioneer ei vaja. "Sellega saab iga inimene ise hakkama," on Bubert kindel. "Soe õhk tuleb lihtsalt kusagilt välja juhtida - sageli eemaldatakse see kaasasoleva toru abil akna kaudu või ühendatakse ventilatsiooniga."

Ta lisab, et kondensaatvesi koguneb mahupaaki, mida vastavalt vajadusele on kerge vaevaga võimalik käsitsi tühjendada.

Mobiilset konditsioneeri ostes tuleks kindlasti arvestada selle võimsust, ruumi suurust ning inimeste arvu ruumis. "2,5-3,5 kW võimsusega konditsioneer sobiks ruumi, mille suurus on maksimaalselt 18-24 m2," selgitab ta. "Pole mingit mõtet panna näiteks 3,5 kW võimsusega seadet 50 m2-sesse ruumi - sellest pole seal lihtsalt kasu." Bubert lisab, et nii suurde ruumi peaks mobiilseid konditsioneere paigaldama kas 2-3 tükki korraga või siis pigem suurema võimsusega statsionaarse seadme.

Külmakeskus OÜ direktor Toivo Potsepp ütleb, et nende ettevõttes on üldjuhul saadaval portatiivseid ehk mobiilseid konditsioneere jahutusvõimsusega 2,6-3,5 kW ja tarbitava elektrivõimsusega 830 W, hetkel on need aga otsa lõppenud. Ka kinnitab Potsepp, et seesugune konditsioneer tekitab üksjagu müra, mis võib koduses keskkonnas üpriski häirivaks osutuda: "Pigem tulevad kõne alla telemasti tugijaamad ja serveriruumid."

Airwave OÜ tegevdirektori Andres Konno hinnangul sobivad mobiilsed konditsioneerid hästi igale poole, kuid üksnes lühiajaliseks kasutamiseks ja väiksematesse, kuni 25ruutmeetristesse ruumidesse.

Mobiilse konditsioneeri paigaldamine on suhteliselt riskivaba. Sagedasemateks eksimusteks paigaldamisel ja hooldamisel on õhuaugu väiksemaks tegemine ja filtri puhastamata jätmine.

"Sagedamini eksitakse ilma välisosata mudelite paigaldamisel tehes tagumist õhuauku ettenähtust väiksemaks," sõnab ABC Kliima salongijuhataja Margus Bubert. "Kõige tähtsam on, et soe õhk tagant takistamatult väljuda saaks. Pigem võib õhu 120 mm läbimõõduga torust suunata 125 mm läbimõõduga torusse, mitte mingil juhul vastupidi. Toru aga võib juhtida kas või ventilatsioonišahti, seejuures ei tohi ka tihedad restid õhu väljumist takistama hakata."

Ventilatsioonitoru ei tohi ka omavoliliselt pikemaks teha - mida lühem toru, seda efektiivsemalt konditsioneer töötab. "Väga pikk ventilatsioonitoru võib kuumaks minna ja see hakkab tööle radiaatorina," hoiatab Bubert.

Vahetult pärast mobiilse konditsioneeri koju toomist võiks sellel veidi aega seista lasta.

"Üldiselt kehtib siin sama reegel mis näiteks külmkappide puhul, sest masinas olev õli saab transpordi käigus loksutada ja on hea, kui see rahulikult optimaalsesse positsiooni saab valguda," lausub Bubert.

Mõne aja tagant tasub kontrollida ka konditsioneeri filtrit: kui see on tolmu täis läinud, tuleks seda lihtsalt mehaaniliselt puhastada.

Kõigis mobiilsetes konditsioneerides on kondensaadipaak, kust kuuma õhuga niiskust välja puhutakse. Väga niiskes ruumis võib juhtuda, et seade ei suuda enam niiskust välja pumbata. Sellest annab märku süttiv tuluke ja paak tuleb tühjendada. "Üldiselt juhtub seda siiski harva," nendib Bubert.