Tarbimislaenu intress järsult tõusnud

Pangad on Eesti Panga andmetel andnud tarbimislaene 31. mai seisuga 5,9 miljardit krooni, see on 4% pankade laenuportfellist ja alla 4% sisemajanduse koguproduktist. Tarbimislaenude võtmine on kasvanud 125 protsenti ning keskmine laenuintress tõusnud 21,4 protsendini.

Hansapanga väikefinantseerimise osakonna müügijuht Andrus Kurvits lausus, et kasvava nõudluse tõttu on just viimastel aastatel turule toodud mitmeid uusi tooteid.

"Kuivõrd Eesti tarbimislaenude tase on mitmete arenenud riikidega võrreldes tagasihoidlik, on tarbimislaenude kasvus veel tugevat potentsiaali," ütles Kurvits tarbimislaenude kasvuruumi kohta.

Balti Investeeringute Grupi turundusjuhi Svea-Elen Petersi sõnul on nende ettevõttes laenuintressid aastatetagusega võrreldes pigem langenud kui tõusnud. Tagatiseta tarbimislaenu Päikeselaenu aastaintress on BIGis alates 25 protsendist.

"Kuna tarbimislaenude puhul on reeglina tegemist väikeste laenusummadega, BIGis keskmiselt 34 000 krooni, mis aga nõuavad sama palju tööd kui suured laenud, siis väljendubki see kas intressis või teenustasudes ning mööda ei saa vaadata ka asjaolust, et tarbimislaenude puhul peab krediidiasutus arvestama suurema riskimarginaaliga," lisas Peters.

SEB Eesti Ühispanga eralaenude arendusjuht Triin Messimas väitis, et nendel on tarbimislaenude võtmine kasvanud võrreldes 2005. aasta sama ajaga ligi kolmekordseks ning intress on oluliselt madalam turu keskmisest.

Messimase sõnul moodustavad suure osa kinnisvara tagatisel võetavad tarbimislaenud. Kui võtta Ühispangast Soovilaen ilma tagatiseta, on laenu intressimäär 16%, eraisiku käenduse tagatisel 14% aastas.

Sampo Panga turundusdirektor Ranno Pajuri ütles, et nemad pakuvad oma klientidele vaid krediitkaarti Freestyle, mille laenuintress on 12-19 protsenti, sõltuvalt kliendi kasutatavatest muudest Sampo teenustest ja laenu tagatisest.

Soodsas majanduskeskkonnas suureneb Eesti Panga hinnangul laenuvõtjate optimism tuleviku suhtes, mistõttu suureneb ka oht oma laenu tagasimaksevõimet üle hinnata. Samuti alahindavad laenajad tihtipeale majanduskasvu võimaliku aeglustumisega kaasnevaid riske.