G8 peab Moskvas energiaduelli

G8 liidrite kohtumine algab Peterburis Strelna kongresside palees homme ja kestab kolm päeva. Et Venemaa on suuruselt maailma teine naftatooja ja ELi veerandi gaasivajaduse rahuldaja, siis on president Putin valinud mõistagi peateemaks energia. Kuna aga Venemaa ja lääneriikide arusaamad lähevad energiajulgeoleku küsimustes oluliselt lahku, siis ennustatakse, et arutelude tulemuseks jääb üldsõnaline deklaratsioon.

Lääneriikide ja Venemaa põhivaidlused käivad Vene energiaturu avamise üle. EL nõuab Venemaalt järjekindalt rahvusvahelise energiaharta ratifitseerimist, millele Venemaa kirjutas alla juba 1994. aastal. Venemaa on seni sellest keeldunud, kuna siis peaks ta avama oma energiasektori ja torujuhtmed välisinvestoritele ja -tarnijatele, milles ta näeb ohtu oma rahvuslikule julgeolekule. Tegutsedes vastupidises suunas, võttis Vene duuma kümme päeva enne tippkohtumist vastu seaduse, mis tagab kontsernile Gazprom täieliku gaasiekspordi monopoli. Lisaks koostab Vene loodusvarade minister Juri Trutnev eelnõu, mille kohaselt välisosalusega energiafirmadel lubatakse Venemaal hõlvata ainult kuni 70 miljoni tonniseid naftaleiukohti ja 50 miljardi kuupmeetri suuruseid gaasileiukohti.

"Me ei soovi Venemaalt muud kui energiaturu avatust ja läbinähtavust ning vastastikuste reeglite austamist, et vältida energiaküsimustes manipuleerimist," ütles enne kohtumist Euroopa Komisjoni esimees José Manuel Barroso. "Meie vajame Vene energiat ja Venemaa vajab meie tarbijaid, me lihtsalt peame kokkuleppele jõudma."

Välisekspertide hinnangul ei suuda Venemaa ilma suurte välisinvesteeringuteta tagada pikaajalistes lepingutes ettenähtud tarneid. Rahvusvahelise Energiaagentuuri tegevdirektori Claude Mandili hinnangul peab Venemaa gaasisektor alates 2009. aastast investeerima tootmisse vähemalt 11 miljardit dollarit aastas, et võetud ekspordikohustustega toime tulla.

Venemaa väidab vastu, et Lääne hoiak on silmakirjalik. Nõudes Vene energiaturu avamist, teevad nad ise piiranguid Vene firmadele, mis soovivad laieneda nende turgudele. Eriti peetakse silmas Gazpromi soovi osta eri riikide energiafirmasid.

"EL austab Vene parlamendi otsust anda Gazpromile gaasi eksportimise monopol, kuid Euroopas laieneda sooviv Gazprom peab arvestama, et EL rakendab konkurentsiseadust, mis keelab firmal saada turul domineeriva positsiooni," ütles Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Andris Pielbagsi pressiesindaja Ferran Tarradellas Espungy.

Audiitorfirma Ernst & Young küsitluse põhjal on Venemaa WTO-läbirääkimiste venimise ning Ukraina gaasitüli tõttu tänavu välja kukkunud 10 suurima otseste välisinvesteeringute saajariigi seast.

Hoopis huvitavamaid tulemusi võib anda enne tippkohtumist täna toimuv Vladimir Putini ja USA presidendi George W. Bushi kohtumine.

Venemaa on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) pürginud 1993. aastast peale. 149 WTO liikmesriigist on läbirääkimised lõpetamata ainult USAga. Väidetavalt on nüüd USA-l mängu tulnud uusi huvisid ja president Bush tahab ehk juba täna Venemaaga WTO leppele alla kirjutada.

Lahkhelidele vaatamata vajab USA Venemaa tuge mitmes talle olulises küsimuses. Eriti tähtis on talle Venemaa toetus ÜROs, et veenda Iraani ja Põhja-Koread loobuma oma tuumaprogrammist. Teiseks soovib Bush Putinilt kinnitust, et Venemaa ei kasuta energiat oma naaberriikide Ukraina ja Gruusia poliitiliseks mõjutamiseks.

USA kaubanduskoja juht Moskvas Andrew Somers ütles, et kui nüüd Venemaa WTO leppele alla ei kirjuta, siis tähendaks see ajaloolise võimaluse luhtumist. Kuna mõlemas riigis lähenevad presidendivalimised, jääks see poliitilisest päevakorrast tükiks ajaks välja.