Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Lapsed kapsapõldudel mehe eest väljas

Anne Oja 14. juuli 2006, 00:00

Möödunud kolmapäeva hommikul tõusis 12aastane Indrek kella viie paiku, et jõuda Kadarbiku tallu töökäsi viivale bussile. Kui Indrek onu Veikoga, kelleks oli Äripäeva fotograaf, Keilasse õigesse kohta jõudnud oli, tekkis väike hirm, et äkki täna buss ei lähegi. Ühtegi inimest polnud ootamas.

Kell oli seitse hommikul. Täpselt bussi väljumise ajaks saabus siiski paistes nägudega mehi ja naisi otsekui maa alt, iga nurga tagant ning põõsast. Nad kogunesid grupiti, erksamad võtsid kilekotist õllepudeli ja värskendasid kurku. Oli ka kõigiti kombekaid tädisid ja onusid. Kui buss nurga tagant saabus, tormasid kõik kibekähku ustest sisse ning sõit Kadarbiku talu hoovi läkski lahti.

Talus küsis üks tädi Indreku nime ja vanust, misjärel saadeti poiss koos omal käel kohale tulnud teiste laste ja mõne täiskasvanuga kapsapõldu rohima. Tugevamad mehed viidi kuhugi mujale. Päev tuli ilus, päike paistis erksalt ja sooja oli 17 kraadi ringis.

Põllusiil kapsastega asus Ääsmäe mõisahoone lähedal, väikese jõe kaldal. Kapsalehed olid juba üsna laiad ja umbrohi kõrge. Sellega hakkasid külg-külje kõrval rinda pistma neli poissi ja kaks tüdrukukest. Mõned neist rohisid ilma töökinnasteta. Kohapeal kindaid ei antud.

"Üks poiss oli umbes minuvanune, pidi varsti saama 12," rääkis Indrek hiljem. "Teised olid väiksemad. Üks poiss ütles, et kogub raha võrri jaoks. Ta oli tööl juba viiendat päeva. Aga mõned lapsed olid kauem tööl käinud. Teine poiss ütles, et ostab saadud raha eest suitsu. See käis lõunaajal ka salaja silla taga suitsu tegemas," lisas Indrek.

Põllul kamandas lapsi ja täiskasvanuid tugeva kondi ja päikesepõlenud näoga naine, kelle lapsed olid ristinud King Kongiks. "Ta tundus olevat üsna kuri, puhata ei lasknud. Ütles, et tehke tööd," vahendas Indrek oma muljeid.

Lõunapausiks anti rohijatele pool tundi. Igaüks sõi kodust kaasa võetud toitu ja rüüpas peale oma jooki.

"Põllul õlut ei joodud," kommenteeris Indrek. Sama pausi ajal kurtis ta telefonitsi emale, et enam ei jaksa. Oma asukohast oskas Indrek öelda vaid niipalju, et on kuskil Ääsmäel, autotee ääres.

Indreku ülesleidmiseks kulus onu Veikol paar tundi. Juhatust põllu kohta, kus lapsed kapsaid rohivad, sai selle aja jooksul küsitud mitmelt kohalikult, kes kõik erinevatesse suundadesse viitasid. "Aa, poiss on tööl Ants Paki juures, Pakil on siin põlde igal pool," vedasid nad alustuseks õhus käega laia kaare.

"Hakkas põllul halb?" päris üks vanem mees murelikult. "Siin on olnud juhuseid, kus lapsed kukuvad põllul palavaga kokku," kurtis ta. "Siis teised lehvitasid kõrval tuult. Minult on ka lapsed küsinud, et kuidas saaks Paki juurde tööle. Nad hirmsasti tahavad raha teenida. Ma olen siis öelnud, et parem olge kodus kas või näljas, aga nii väikestele lastele ma seda rasket tööd ei soovita."

Õige kapsapõld leiti lõpuks üles Kadarbiku talus põllutööd korraldava mehe abiga. Ta sõitis oma rohelise pikapautoga ühte teeristi vastu ja tõi seejärel talu kontorist ära Indreku teenitud raha. Raharulli 125 krooniga andis mees Indrekule kapsapõllu servas üle, ehkki varem oli kuus vagu ära rohida jõudnud poisile öeldud, et kui õhtuni vastu ei pea, siis raha ei saa.

"Poiss tegi väga tubli tööd," kiitis Indrekut brigadirist naine. "Kahju, et ta varem ei öelnud, et ära läheb. Tööpäeva lõpuni jäi vastu pidada vaid kaks ja pool tundi. Oleksin helistanud ja emaga läbi rääkinud."

Indrek tõdes, et oma esimest raha saada oli väga uhke tunne. "Ega need pildid lehte ei lähe," tundis brigadir samas muret, kui onu Veiko poisi fotoaparaadiga esimest omateenitud raha jäädvustas. "Põldu ärge pildistage," lisas naine.

Tagasiteel vajus Indreku pea märkamatult autoakna najale ning silmad kinni.

Järgmisel päeval kulutas poiss teenitud raha maiustustele, limonaadile ja kartulikrõpsudele, valides kõige suurema paki, mis poest võtta oli.

Eesti seadused ei luba alla 13aastasi lapsi reeglina tööle panna, ehkki pole selge, kust peaks jooksma piir n-ö töökasvatuse ja päris töö vahel ning mil viisil tohib tööharjumuse kujunemist motiveerida.

Erandiks on lapsed, kelle vanemad peavad talu või omavad pereettevõtet. Laps võib kuuluda ka ettevõtte omanikeringi ning saada selle kasumliku majandamise puhul endale taskuraha dividendina.

13-14aastase palkamiseks peab tööandja hankima tööinspektori, sotsiaaltöötaja ning lapsevanema kirjaliku nõusoleku. Nii vanad lapsed tohivad töötada vaid 4 tundi päevas ning neist vanemad paar-kolm tundi rohkem. Osalise tööajaga lastele tuleb maksta sama palju palka kui neile töötajatele, kes töötavad täistööpäeva.

Alaealisi ei tohi võtta tööle katseajaga ning vallandada kehvade töötulemuste pärast esimestel töökuudel. Samuti ei tohi alaealised töötada öösiti ega ületunnitööl. Töötamine ei tohi segada nende kooliskäimist ega harrastusi.

Mis puudutab laste töökasvatust, siis selleks korraldavad peamiselt omavalitsused ja mitmesugused mittetulundusühingud töölaagreid, töö- ja puhkelaagreid, õpilasmalevaid ja töömalevaid. Seda valdkonda reguleerib noorsootöö seadus.

13-18aastaseid tohib kasutada põllutöödel, marjade, puu- või köögivilja ja ravimtaimede korjamisel, nad võivad ka pakkida poodides lahti kaupa ja seada seda riiulitele, kleepida hinnasilte, müüa tänavatel jäätist, postkaarte ja ajalehti, katta ning koristada baarides-restoranides laudu ja pesta nõusid, koristada hotellitube ning valmistada suveniire.

Alaealised võivad teha vaid sellist tööd, mis ei ohusta nende arengut, tervist, ohutust ega kõlblust. Taluperede ja pereettevõtete kohta töölepinguseadus ei kehti. Lastekaitseseadus ütleb, et lastel tuleb jõudumööda osa võtta pere ühistest töödest. Sellist tööd tuleb lastel teha vabatahtlikus vormis ehk ilma palgata.

Kadarbiku talu peremees Ants Pak väidab, et tema lapsi põldudele ei kutsu. Tema sõnul on süüdi lapsevanemad, kes vägisi oma lapsi tööle suruvad.

Kuidas need lapsed siis Teie põllule tööle saavad?

Lapsevanemad tuleks kinni panna, tead, kes tulevad siia ja jätavad lapse maha. See on täitsa inimvaenulik tegevus, kurat. Meie ajame ära, et ärge tulge siia, aga vanemad küsivad, et kas sul on kahju neile tööd anda.

Nii, et vanemad ise sunnivad oma lapsi teile?

Nojah, noh.

Miks?

Nad tahavad sokutada nad siia, et laps oleks päeval rahulik, et ta oleks kellegi järelevalve all.

Meil on ju põllul brigadir, aga too küsib, et mida ma nende lastega teen. Nad on pisikesed ju, ei jaksa tööd teha. Ja siis nad jooksevad ringi, tööd ei tee. Kui midagi juhtub, mis siis saab?

Kuid ometi võtate nad vastu.

(Ägestudes.) Meie ei võta neid vastu! Vanemad tulevad jätavad nad siia maha! See on aastaid selline probleem olnud. 16 aastat olen seda tööd teinud ja niikaua on ka see olnud.

Meil oli teistsugune situatsioon. Laps läks Keilas bussi peale ja..

Aga miks ta läks sinna? Kes tal käskis? Keegi kutsus, võttis käest kinni või? Vanemad lasevad lastel minna võõra bussi peale. See on nonsenss ju! Meil käib 70 inimest iga päev tööl, aga lapsed tulevad vägisi peale.

Kuidas saab väike laps niisama bussile ikkagi ronida?

No ega bussis ei ole nii, et on konduktorid, bussijuht ei vaatagi mõnikord. Kui 60 inimest tuleb bussi, siis keegi ei vaatagi.

Kui vanad lapsed siis on?

Kui vanad, no alates 8. eluaastast.

Mis meeleolu põllul on, kas lapsed teevad tööd meeleldi?

Nad helistavad mulle, ütlevad, et võtke meid tööle, võtke meid tööle. Osad lapsed, kel on raha vaja, töötavad. On tõesti tõsiseid, aga need, kel aega surnuks lüüa vaja, need ei tee.

Palju Te siis maksate neile?

Tead, seal on erinevad asjad, ei ole nii, et kõik saavad võrdselt. Neile pannakse hindeid, kuidas nad rohivad. Mõni teeb vao, teine teeb pool, mõni teeb veerandi.

Lapsevanem ärgu parem saatku oma lapsi siia, siin ei ole midagi teha, põllumajandustöö ei ole laste töö. Mingu maasikaid korjama. Meie võtame neid, kes on 17-18aastased poisid ja tüdrukud, kes jaksavad kapsaid rohida. Töö on pingeline ja neid lapsevanemad häbimärgistage, kes saadavad oma lapse pikaks päevaks siia. Küsin laste käest, miks te tulete siia? Nemad vastavad, et ah, tead, ema toob.

Kust see raha siis tuleb, mis lastele läheb?

No meil on tegutsev ettevõte. Müüme kapsast, hiina kapsast, porgandeid ja muud. Sealt see raha tuleb.

Palju kuus laste peale kulub?

Ei saa nii täpselt öelda. Peaksin kokku arvutama.

Aga seaduse kätte ei ole jäänud?

Seaduse. Tead, mina peaksin olema Eesti riigi silmis heategija, et olen võtnud lapsi siia!

Me küsitlesime hommikul bussi juures tüdrukuid ja nad ütlesid, et teevad 8tunniseid tööpäevi…

Aga miks nad teevad? Kes see käseb? Keegi ei käse!

Tegelikult oli nii, et lapsele, kelle meie saatsime, ütles kupja moodi tädi, keda lapsed King Kongiks kutsuvad, et miks sa nii vara lähed.

Ongi õige! Ega niimoodi ei saa asja organiseerida, kui kõik eraldi ära lähevad. Tema vagu jääb ju poolikuks ning kes selle pärast ära lõpetab? Kõik peavad koos minema ära.

Aga kui Te neid ei taha, siis on ju ükskõik, et nad ära lähevad?

Ei. Ükskõik on, et nad tulevad siia. Kui ta ei tule, on hoopis parem, aga kui ta pooleli jätab, siis on paha ju, sest tema vagu jääb pooleli.

Kas see tädi, see kubjas noh...

Brigadir.

...nojah, see, kes kupjaametit peab, kas tal on ka mingi peenem ametinimetus?

Mis tähendab kupja ametit? Teil on Rõtov kubjas, ta ei ole teil peremees, kubjas. Aga põllul peab keegi olema, kes inimesed tööle paneb, tema vastutab. Ei saa olla nii, et kõik jooksevad läbisegi ringi. Kord peab olema.

Mis juhtub, kui laps kuuma käes kokku kukub?

Siis on kahju, noh. Siis tuleb arst kutsuda.

On seda juhtunud ka?

Aastaid tagasi. 17-18aastane neiu. Ise tassisin teda 300-400 meetrit põllult oma majani. Panin vanni ja lasin vett peale ja siis ta toibus. Aga siis oli veel kuumem, terve suvi oli nii kuum.

Ükski laps teil ametlikult tööl pole...

Me ei saagi alla 16aastast ilma lapsekaitseinspektori loata vormistada.

...kas siis tasu, mida neile maksate, võib ümbrikupalgaks kutsuda?

No mis ümbrikupalk, see on päevatasu neil…

Vahet pole, see on ju ikkagi tasu?

Mis siin norida, norida võib igat pidi. (Vaiksemalt.) See ei ole siin mingi ümbrikupalk.

Meile öeldi, et tublimad saavad üle 200 krooni.

Muidugi saavad, aga sealt lähevad maksud maha. Tulumaks läheb maha...

Ometi nad ametlikult tööle vormistatud pole?

No ega see ei loe, tulumaks läheb ikkagi maha. Läheb maha palgafondist.

Aga andke palun andeks - Te olete äriettevõtte juht, Teie firma teenib korralikku kasumit. Kas see teie meelest ebaeetiline ei ole niimoodi lapstööjõuga oma kaup lettidele saada?

Ebaeetiline on see lapsevanemate poolt, et nad oma lapsed siia toovad.

Aga Teie poolt?

Meie poolt? Ega meie ei võtagi neid lapsi vastu. Kas olete näinud mõnda avalikku reklaami lapsi siia kutsumas? Ei ole ju!

Meil on lihtsalt nii hea südametunnistus. Ehk tahab endale uue särgi, uued teksad osta. Mis ma siis ütlen? Et sa ei saa või? Minu juurde on tulnud isa küsima, et kurat, kas sul on kahju tööd anda.

Kui Te nii hea südametunnistusega olete, siis miks mitte seda näiteks smuutisid müües ära kasutada? Kampaaniaga: tule osta smuuti, aitad põllul lastel raha teenida?

Ah, jätke nüüd. Ma teen nii vähe reklaami, ei ole nii kõva reklaamivend. Ma ei taha lapsi põllule, see ei ole kerge töö.

Nii on lood, mehed, me ei taha lapsi siia. See ei ole laste koht.

Miks Te lihtsalt lapsi põllu äärde ei jäta? Las olla seal üksi. (Sekkub Paki poeg Veiko Pak, juhataja.)

Veiko: Aga sellepärast, et nad võivad ära kaduda. Mis ta teeb seal tee ääres? Sul on siin hea lihtne öelda, et aja minema, aga põllu peal on hoopis teine asi. Mine vaata, mis seal on. Kui sa ta sinna põllule ripakile jätad, siis jalutab ta kuhugi ja jääb auto alla.

Ants: Sellepärast kirjutage lehes: ärgu saatku oma lapsi siia! See on täiesti kuritegelik, igasuguseid pedofiile liigub ringi...

Laste töö puhul on kaks varianti: kas see on töölepinguga seotud ja siin alternatiive pole, ülejäänud juhud on lapse ettevalmistus eluks. Kuidas see täpselt toimuma peaks, on seadustes reguleerimata.

Kindel on aga see, et kui lastele tööd antakse, siis tuleb neile tööks tagada ka eale vastavad tingimused. Väikesi mudilasi me ei pane tööle (tööseaduste tähenduses - toim.), aga kui nad mingit tööd teevad, on see töökasvatus. Töökasvatus on iseenesest vajalik. Kust jookseb piir töötamise ja töökasvatuse vahel, seda on väga raske öelda.

Praegune lastekaitseseadus ütleb selgelt, et kui täiskasvanu paneb 5-6aastase lapse tööle ja ütleb, et see on normaalne, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele. Teada tuleb anda kõigist juhtudest, kus laps on ohus. Ma arvan, et kui 8-10aastane laps töötab täistööpäeva, siis see pole normaalne. Lastekaitsetöötajad kontrollivad, et lapsed poleks töötamisega nii seotud, et ei saa koolis käia või piisavalt oma huvialadega tegeleda.

Kohalikud omavalitsused korraldavad laagreid, kus lapsed näiteks riisuvad kaks tundi, siis söövad, ja siis riisuvad jälle kaks tundi ja lähevad koos kasvatajaga ujuma. Ametlikult lastele selle töö eest palka ei maksta. Mõned omavalitsused on korraldanud asja nii, et lapsevanematel pole vaja peale maksta, on aga ka neid, kus vanematel tuleb laagris osalevale lapsele maksta kopsakat taskuraha.

Kui olin poisike, siis käisin teiste samavanuste lastega koos ka ise põllul tööl. Tollal polnud asjad nii karmid, nüüd räägivad kõik oma õigustest. Ja kui meile anti vagu, tegime seda neli päeva. Kes ära väsis, see oli põõsas. Suuremad poisid tegid sama vao kahe tunniga.

Laste töötamist suvisel ajal peaks igati toetama ja tunnustama. Muidugi peab järgima, et töö oleks lapsele füüsiliselt jõukohane ega oleks moraalselt kahjulik. Lapsi kasutatakse enamasti hooajatööde tegemiseks ning siin valitseb teatud seos tööjõupuudusega. Kuid tuleb arvestada, et tööjõupuudus on suurim siiski kvalifitseeritud töötajate osas. Hooajatööde tegemiseks on laste palkamine ettevõtteile kindlasti kasulik. Püsivat töökohta ilma erialase väljaõppeta lapsele pole aga majanduslikult mõtet luua.

Töökasvatus algab juba kodust ja lasteaiast, sellest, et pestakse oma sööginõud ja kui midagi meisterdatakse, siis pannakse asjad kappi tagasi. Sellise tegevuse käigus omandatud distsipliin ja korrektsus on edasises elus väga tähtsal kohal.

Töökasvatus ja lepinguline töö on aga erinevad asjad. Tööseadusandlus seab laste ja noorte tööajale selged piirangud. Töö peab olema jõukohane ja toimuma tööinspektsiooni ning lapsevanema teadmisel.

Alaealistega sõlmitakse ilmselt sageli ka töövõtulepinguid ja käsunduslepinguid, kuid ka siis on vaja vanema või eestkostja nõusolekut.

Alla 13aastastel lastel seadus töölepingu alusel töötada ei luba. Lapstööjõu kuritarvitamine pole demokraatlikult mõtlevas maailmas aktsepteeritav.

Töölepingu seaduse järgi vajab 13-14aastase lapse palkamine vanema ja tööinspektori nõusolekut, kus tööinspektorile on vaja ära näidata, millise režiimiga noor tööle hakkab.

Töötada võib ainult 4 tundi päevas. Loomulikult on see rikkumine, kui 8-12aastased lapsed töötavad täistööpäeva. Tööinspektsioonil on kavas Ants Pakki kontrollima minna.

Päris nii öelda ei saa, et me taluniku ja oma lapsi põllule saatvate lapsevanemate suhtes jõuetud oleme. Me räägime samas kogu aeg, vähemasti varem räägiti, et lastele on vaja töökasvatust. Siis peab aga põllul olema juhendaja ning tuleb jälgida, et lapsed omale tööga liiga ei teeks. Seda kontrollivad aga teised ametkonnad.

Juhul kui lapsed töötavad seal (Kadarbiku talus - toim.) võrdväärselt täiskasvanutega kaheksa või rohkem tundi päevas, siis on ilmselgelt tegemist seaduse rikkumisega.

Sotsiaalministeerium teavitab sellest juhtumist tööinspektsiooni. Tööinspektor saab teha ettekirjutuse, kus kohustab tööandjat järgima töö- ja puhkeaja seadust ning saab kohaldada ka sunniraha kuni 10 000 krooni ulatuses.

Seaduse järgi ei saa rakendada noori alla 13. eluaastat tööle.

Talunikku, kes rakendab tööle alla 13aastaseid lapsi, ei saa kuidagi suhtuda. Sellega peaks tegelema kohalik tööinspektsioon, kes annab loa noori tööle värvata.

Talunikud peavad järgima seadusi nagu teisedki tööandjad, kui nad noori tööle võtavad. Erandeid kellelegi teha ei saa. Tööandjatel, kes soovivad suveks või teatud perioodiks võtta tööle noori, on hea võimalus anda sellest teada õpilasmalevate korraldajatele.

Kui alaealine saab töötamise eest palka, siis kehtivad tööandjale tulumaksu kinnipidamisel ja sotsiaalmaksu arvestamisel samad kohustused, mis täisealistele palka makstes.

Alaealise puhul on võimalik arvesse võtta maksuvaba tulu, mis on 2006. aastal 2000 krooni kuus. Avalduse selle kohta peab tööandjale tegema lapsevanem. Seega, kui alaealine saab palka vähem kui 2000 krooni kuus, siis tema palgalt tulumaksu kinni ei peeta, kuid palk ja sotsiaalmaks tuleb deklareerida.

Kui aga lapse kuupalk on 2000 kroonist suurem ja ta töötab ainult koolivaheajal, jääb tulumaksu kinnipidamisel aasta maksuvaba tulu osaliselt kasutamata. 2006. aastal on maksuvaba tulu 24 000 krooni. Enammakstud tulumaksu tagasisaamiseks peab lapsevanem esitama lapse nimel tuludeklaratsiooni.

Kuna maksukohustused ja -soodustused on sätestatud tulu- ja sotsiaalmaksuseadustes ning rahvusvahelistes maksulepingutes, pole maksuhalduri pädevuses anda maksusoodustusi tulu- ja sotsiaalmaksu osas. Lastega tegelevatele ettevõtetele oleme soovitanud võtta palga saajalt avaldus maksuvaba tulu rakendamiseks.

Kohalikul omavalitsusel puudub õigus ja kohustus kontrollida eraettevõtja tegevust.

Juhul kui kohalikku omavalitsusse jõuab teave selle kohta, et lapse õigusi rikutakse, alustab omavalitsuse esindaja olukorra selgitamist lapsevanemast. Sellest, et Kadarbiku talu põldudel töötavad 8-12aastased lapsed, kuulsin esimest korda praegu.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:08
Otsi:

Ava täpsem otsing