Hiina paistab silma arengupeetusega

Vaadates viie aastaga börsidel toimunut, pean tunnistama, et Hiina paistab silma arengupeetusega.

Viie aastaga on Hiina eliitaktsiaindeks FTSE/Xinhua 25 tõusnud kokku vaid 98 protsenti ehk aastas keskmiselt 14,7 protsenti. Võrdlesin seda teiste suurte arenevate BRICi (lühend moodustub riiginimede Brazil, Russia, India ja China esitähtedest) aktsiaturgudega.

Brasiilia börs on viie aastaga tõusnud 151 protsenti ehk keskmiselt 20,2 protsenti aastas. India börs on viie aastaga kerkinud 208 protsenti ehk keskmiselt 25,2 protsenti aastas. Nende turgude seas parimat tootlust on pakkunud Venemaa aktsiaturg - viie aastaga 628 protsenti ehk keskmiselt 48,7 protsenti aastas. Viimasel põhjuseks toorainehindade, eriti nafta hinna tõus. Investoreid ei morjendanud, et Vene riik konfiskeeris Jukose varad ja jättis ettevõtte aktsionärid pika ninaga.

Kas on põhjendatud, et Venemaa aktsiaturu tootlus on kordades kõrgem Hiina omast? Arvan, et mitte. Kui vaadata majanduskasvu numbreid, siis on neliku esirinnas pigem Hiina. Venemaa müüb looduse antud eelist ehk ammutab taastumatut loodusvara naftat. Hiina loob odava tööjõuga lisaväärtust, müües soodsalt toodetud kaupu USAsse.

Lihtsaimaks teeks Eesti investoritele pääseda ligi Hiina suurematele ettevõtetele on USA börsil kaubeldav iShares FTSE/Xinhua China 25 indeksiaktsia (sümbol FXI), mida on sama lihtne osta kui suvalise USA ettevõtte aktsiat.

Kuid peale indeksi on võimalik osta ka konkreetsete ettevõtete aktsiaid. Leidsin USAst tosina ettevõtte aktsiad 25st indeksisse kuuluva ettevõtte aktsiast. Valik tekitas minus väikestviisi pettumuse - mitte ühtegi pangaaktsiat, tarbekaupade tootja ega jaekaubandusettevõtte aktsiat. Seega, et saada osa Hiina panganduse tõusust-langusest, on abiks vaid eelpool toodud indeksiaktsia ostmine, kuhu kuuluvad ka Hiina pangaaktsiad.

Kuid Hiinat valitsevad ka ohud. Näiteks ülekuumenev majandus või majanduslikult jaburad infrastruktuuri projektid (näiteks maailma kõrgeim raudtee, mis viib mitte kuhugi ehk Tiibeti keskusesse Lhasasse - pikkus 1140 km, hinnalipik 4,2 miljardit dollarit). Välismaised investorid võivad pageda. Hiinlasi ärritab ettevõtete kava lasta välja uusi aktsiaid, vähendades praeguste investorite osalusi ettevõtetes.