Kahtlased energialepingud tuleb keelata

Energeetika seob kõik riigid tihedalt kokku: probleem ühes võrgustiku osas puudutab paratamatult kõiki. Seepärast peavad Euroopa riigid käsitlema energeetikajulgeoleku küsimusi ühiselt. G8 peab riikide vastastikust sõltuvust energeetikaküsimustes täie õigusega kõige tähtsamaks majandusküsimuseks, energeetikajulgeolek oli ka Peterburis toimunud G8 kohtumise olulisim punkt.

Mõnele nafta- ja gaasivarude poolest rikkale riigile näib energiaekspordi kasutamine sõprade soosimiseks ja vaenlaste karistamiseks tänuväärse võimalusena. Ent sellised sammud teevad ühtmoodi kahju nii vaenlastele, sõpradele kui ka neid võtteid kasutavatele riikidele endile. Läbipaistvus ja stabiilsed hinnad on kõigi huvides.

Energiaembargod on reeglina saavutanud vastupidise eesmärgi. Hinnatõusud, mis järgnesid 1970. aastate OPECi energiaembargodele, polnud püsivad ning soodustasid tootmist väljapool OPECit. Selle tagajärjel langes OPECi osa maailma naftaekspordis järsult.

Kui Venemaa püüdis aasta algul Ukrainale müüdava gaasi hinda neljakordistada, kinnitas ta ise, et nõuab vaid turuhinda. Ja tõele au andes polnudki kunagi kahtluse all see, et Venemaa tõstab aja jooksul hinda ning väike korrektuur oli omal kohal. Kuid Venemaa gaasi või transpordi eest makstavat hinda ei otsusta kahjuks turg, vaid Gazprom ja selle juht Dmitri Medvedjev, kes on ka Venemaa asepeaminister.

Gazprom võtab iga naaberriigi käest erinevat hinda, mis sõltub riikide poliitilistest suhetest Kremliga. Gaasivarustus ja transpordihinnad on rohkem seotud poliitiliste suhetega kui nõudmise-pakkumise ja praktiliste kalkulatsioonidega.

Ukrainat ähvardati hinna silmapilkse neljakordistamisega või gaasitarnete katkestamisega sellepärast, et riik oli Oranži revolutsiooniga saavutanud sõltumatuse Venemaast. Ka Gruusia, kus toimus Rooside revolutsioon, seisis vastamisi Moskva viha ja halvava hinnatõusuga. Valgevene seevastu on seni liidus Kremliga ning naudib subsideeritud hindu.

Mis puudutab Lääne- ja Kesk-Euroopat, siis jätsid hirmud hinnatõusu ja tarnekatkestuste ees neile samuti sügava jälje. Ilmselt sundis just ELi ja USA sekkumine Gazpromi gaasi jälle lahti keerama.

Naturaalgaas on kaup, millega varustatus on ootamatute sündmuste korral kõige haavatavam. Omavahel seotud gaasitorud panevad tootjad ja tarbijad üksteisest tihedalt sõltuma. Lahendusi on juba pakutud: uued gaasiladustamise võimsused, suurem efektiivsus, omamaise gaasi- ja naftatootmise suurendamine ning alternatiivenergia (nt metaan). Samuti on kiiresti tekkimas kaubeldava vedela naturaalgaasi turg. Gaasi varustusahelat on lihtsam mitmekesistada kaugel asuvatelt tootjatelt kui monopoliseisuses naabritelt importides. Kõik need pingutused koos pehmendavad pisut šokke ja annavad suurema sõltumatuse. Kuid sellest ei piisa.

G8 liidrid peaksid kehtestama energiatehingutele kindlad reeglid, nõudma avalikke ja läbipaistvaid lepinguid. On oluline vähendada kohalike poliitikute mõju, kes esindavad energeetikaga mitteseonduvaid või lihtsalt isiklikke huve. Neid probleeme näeme Ladina-Ameerika riigifirmades, Aafrika poliitilistes rahutustes, Lähis-Ida pingetes ning ka läbipaistmatute vahendajate, nagu Ukraina-Venemaa küsitava gaasitehingu tegija RosUkrEnergo puhul.

Kui lubame küsitavaid lepinguid, maksab see tulevikus meile kõigile valusalt kätte. Konflikti korral tuuakse ohvriks avalikkuse usaldus, poliitiline usaldusväärsus ja turg, mis on Venemaa ja Ukraina puhul ka juhtunud. Kõigi Euroopa riikide energeetikajulgeoleku saavutamiseks peame mõistma, et me kõik sõltume üksteisest, sest selline on varustus- ja transpordiahela iseloom. Just siin võiks tarbijate ja varustajate energeetikaliit kasulikuks osutuda, alustades sellega, et Euroopa riigid aitavad tagada suuremate katkestuste ajal teiste energiavarusid.

Autor: Julia Tõmoshenko