Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osa Tartu arvevabriku firmadest avalikustatud
"Oleme uurimisega jõudnud järku, kus saame nimetada väikese osa riiulifirmade pikast nimekirjast," põhjendas Lõuna ringkonnaprokuratuuri majandusosakonna vanemprokurör Kaire Hänilene esimeste libafirmade avalikkuse ette toomist.
"Ettevõtjail, kelle raamatupidamises on avaldatud nimekirjas olevate firmade arveid, tasuks ühendust võtta maksuametiga," rõhutas Hänilene ja lisas, et firmajuhtide lootus, et äkki nendeni ei jõuta, ei täitu. "Maksuamet on teinud põhjaliku analüüsi ning varem või hiljem kutsutakse ettevõtete raamatupidamise eest vastutavad isikud välja või vajadusel peetakse kahtlustatavatena kinni."
Samas keeldus Hänilene rohkemate nimede nimetamisest. Endiselt on teadmata, kes on need kümme inimest, kes on pooleks aastaks vahistatud, ja ettevõtted, kes kasutasid arvevabriku teenust.
Äripäevale teadolevalt olid arvevabriku ninamehed Lõuna-Eesti kriminaalse autoriteedi Toivo Bergi poeg Tauri Berg ja raamatupidamisharidusega Arnold Lõhmus, keda tuntakse hüüdnime Ärni järgi. "Vahistatute hulgas on kõikide arvevabriku skeemis osalenud nõndanimetatud osakondade juhid ja ka mõne legaalse firma juhid," jäi Hänilene napisõnaliseks.
Hänilese sõnul hoidis arvevabrik ranget konspiratsiooni - iga "osakond" suhtles vaid piiratud seltskonnaga. "Näiteks varifirma tankist teadis vaid seda inimest, kellega ta käis notari juures dokumente vormistamas," näitlikustas Hänilene.
Lühidalt kirjeldades toimis skeem järgmiselt. Arvevabriku ninamehed eraldasid varifirmadega suhtlejatele raha, mille eest osteti riiulifirmad ning palgati tankistid. Notari juures vormistati riiulifirma tankisti nimele, kes sai selle eest heal juhul 500 krooni. Edasi liikusid firma ametlikud dokumendid arvevabriku bossideni, kes hakkasid suhtlema teenust vajavate tegutsevate firmadega.
"Nõudlus arvevabriku järele on olnud teenuse pakkumisest isegi suurem," tunnistas Hänilene. "Heausksusest tegutsevate firmade puhul rääkida ei saa."
Järgnevalt sekkusid trükkalid, kes vormistasid vajalikud arved teenuse või kauba müümise kohta, mis arvevabriku juhtide kaudu jõudsid seejärel kliendi lauale. Klient ehk legaalne firma kandis varifirma kontole libaarve eest raha, mille arvevabriku usinad töömesilased sularahaautomaadist välja võtsid ja vabriku juhtidele viisid. Lõpuks sai klient rulli paberkroone, millest arvevabriku juhid arvestasid oma ajude liigutamise eest maha teenustasuna keskmiselt viis protsenti tehingu summast.
Tegutsevad firmad kasutavad arvevabriku teenuseid peamiselt selleks, et mängida käibe- või tulumaksuga või varjata tehingu objekti päritolu.
Käibemaksu puhul saab rääkida ärilisest eesmärgist ja puhtast käibemaksupettusest. Ärilisel eesmärgil võib firma kasutada skeemi selleks, et vähendada firma käibemaksukohustust, või selleks, et ületada likviidsusprobleem ning saada riigilt käibemaks tagasi. Pettuse puhul liiguvad vaid paberid, mitte kaup või teenus, ning eesmärk on saada riigilt käibemaks tagasi. On ka petuskeeme, kus kaupa või teenust karussellitatakse varifirmade kaudu.
Tulumaksu puhul teeb tegutsev firma varifirmaga näiliseid tehinguid selleks, et viia kasum välja. "Sularaha vajatakse näiteks ümbrikupalgaks, altkäemaksuks või kas või firmapeo korraldamiseks," täpsustas Lõuna ringkonnaprokuratuuri majandusosakonna vanemprokurör Kaire Hänilene. "Siin peitubki konks, miks nõudlus arvevabriku järele ületab pakkumise. Ja boonusena saab firma veel käibemaksu ka riigilt tagasi."
Tehingu objekti päritolu tahetakse varjata näiteks varastatud kraami müümisel. Seda skeemi kasutatakse laialt varastatud puiduga tehtud tehingute puhul.
Kui riigile tasumata jäetud maksusumma ületab pool miljonit krooni, võib firmajuht saada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
Juriidilise isiku puhul on ette nähtud trahv, mille alammäär on 50 000 krooni ning maksimummäär 250 miljonit krooni.
Tartu arvevabriku vahistatud tegelasi kahtlustatakse rahapesus, valeandmete esitamises maksudeklaratsioonides ja sellisele tegevusele kaasaaitamises. Rahapesus süüdijäänule võib kohus määrata kuni kümneaastase vanglakaristuse. Maksukuritegu ja sellele kaasaaitamine võib karistuseks tuua kuni kolmeaastase vangistuse.