Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pigem on palgatulu alla hinnatud
Kumb keskmise palga arvutamise metoodika on õigem, statistikaameti või Äripäeva oma, sõltub sellest, milleks tulemust kasutatakse. Kui soovitakse näitajat, millega töötav inimene saaks oma igakuist tulu võrrelda, siis on sobilikum statistikaameti number, kuna see kajastab rohkem sellist inimest, kes on kogu aeg hõivatud. Maksu- ja tolliameti (MTA) andmete puhul kisuvad aastas ühekordset tulu teeninud või mõne kuu töötanud inimeste andmed näitajat alla.
Kuid nii statistikaameti kui MTA andmete puhul tuleb rõhutada, et keskmine näitaja on siiski arvutuslik karakteristik. Jämedalt võttes 2/3 jäävad alla keskmist ning 1/3 üle keskmise ehk enamus (mida tavaliselt kiputakse keskmise all mõistma) ei küünigi keskmiseni ja see tekitab arusaamatusi.
Et keskmine palk oleks üdini vale ja nt majandusprognooside kasutamiseks kõlbmatu, ei saa aga küll öelda. Näiteks rahandusministeerium pole oma eelarveprognoosides tulusid tavaliselt üle prognoosinud, mida võiks liiga suure keskmise palga alusel oodata. Pigem on nad konservatiivsest lähenemisest tulenevalt tulusid päris oluliselt alla hinnanud.
Peamine erinevus MTA ning statistikaameti andmete vahel tuleneb asjaolust, et kui statistikaamet arvestab kuupalga puhul palgad täistööajale, siis MTA andmetes kajastavad väljamaksed nii kogu aasta töötanud inimeste kui ka nende inimeste andmeid, kes näiteks ühe kuu töötasid ja said selle eest tasu (suvel töötavad näiteks lapsed).
Kui üks inimene sai aastas iga kuu 6000 krooni palka ning teine inimene töötas kolm kuud samasuguse palgaga, siis MTA andmete põhjal tuleb esimese töötaja kuupalgaks küll 6000 krooni, kuid teisel juhul arvestatakse keskmiseks 1500 krooni kuus (kolme kuu palk jagati 12 kuu peale laiali). Statistikaameti andmetes selliseid erisusi ei teki, kuna mittetöötavat inimest palgaarvestuses ei kajastata.
Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel ei näidata mittemaksustatavaid tulusid, nt töölähetuses autojuhil jääb päevarahana saadud tulu arvestusest välja. MTA ja statistikaameti keskmine brutopalk on olemuselt erinevad ja seega on ka tulemused erinevad.
Autor: Mario Lambing