Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eestlasele Soomes soomlase palk

Matti Viialainen 19. juuli 2006, 00:00

Soome ametiühingud on rahul sellega, et Soome loobus mai alguses tööjõu liikuvusele seatud üleminekuperioodist. Omal ajal oli Soome Ametiühingute Keskliit (SAK) üks peamisi lisaaja kehtestamise taotlejaid ning kevadel selle lõpetamise nõudjaid. Kas siin on vastuolu? Ei ole, sest liidu eesmärk pole kunagi olnud tõkestada Eesti või teiste Euroopa Liidu uute liikmesriikide töötajate pääsu Soome tööturule. Tööjõu vaba liikumine on ELi keskseid põhimõtteid, mida toetatavad nii Soome kui ka muu Euroopa ametiühingud.

Üleminekuajaga soovisime saada kinnitust, et Soome on väljastpoolt tulevate tööinimeste vastuvõtuks tõepoolest valmis - tööseadused selleks kohandatud ja järelevalve toimib. Teine eesmärk oli ajatada piiride avamine hetkele, mil töötus kodus leeveneb ning tööjõu vajadus kasvab sedavõrd, et Soome ettevõtjail ei ole võimalik kasutada võõrtööjõudu oma töötajate väljavahetamiseks.

Üleminekuaeg on rahvusvahelistes lepetes tavaline. EL on seda alati siis kasutanud, kui on võtnud vastu uusi liikmeid. Võib olla kindel, et kui Türgist saab kord ELi liige, ei ava vanad liikmesriigid ka türklastele oma tööjõuturgu otsekohe.

Soome põllumajanduse kohandumist ELi tingimustega hõlbustati üleminekuperioodidega. Rootsi laevade taxfree- kaubandustki ei lõpetatud kohe Soome ELiga liitumise järel. Alkoholiaktsiiside alanemist pidid soomlased ootama kümme aastat - kuni Eesti saamiseni ELi liikmeks aastal 2004. Teisi sõnu - suuri muutusi on alati lisaajaga pehmendatud ja nii tehakse ka edaspidi.

SAK oli valmis loobuma lisaajast neljal põhjusel.

Ennekõike on Soome tööhõive praegu palju parem kui 2004. aastal. Uusimaal ja Päris-Soomes on puudus kogenud sadama- ja ehitustöölistest, samuti napib oskajaid töötajaid teeninduses, aga ka põllumajanduses. Samas on registreeritud töötute arv püsinud 200 000 ringis. Me ei saa jätta osa maju ja laevu ehitamata või lehmad lüpsmata seepärast, et kodumaal ei leidu piisavalt tööjõudu. Kõnekas näide on, et Turu doki 4000 laevaehitajast on juba pooled n-ö võõrad - 18 rahvusest.

Teiseks nõustusid valitsus ja tööandjad rakendama mitmeid uusi meetmeid n-ö halli majanduse ohjeldamiseks. Parlament võtab sügisel vastu seaduse, mis kohustab töö tellijat selgitama allhankijate ja renditööliste tausta enne lepingu allakirjutamist, et maksude maksmisest hoiduvad kahtlase mainega ettevõtted põruksid juba konkursietapil. Tellija vastutust puudutav seadus rõhutab ka, et Soomes tehtava töö eest tuleb alati maksta sellist palka, mis vastab Soome ametiühingute saavutatud kokkulepetele.

Juunis jõustus seadus, mis näeb ette uute ELi riikide kodanike töö registreerimise. Üle kahe nädala kestvast tööst tuleb teatada tööametisse. Samuti peab tööandja teavitama makstavast palgast või rakendatavast töölepingust. See tõhustab järelevalvet. Seni tuli Soome hotellides registreerida iga majutatu alates esimesest ööst, ent komandeeringus viibivate välismaalaste ja renditööliste üle polnud vaja pidada mingit arvet. See ebakoht on nüüd kõrvaldatud.

Kolmas muudatus, mille ametiühingud saavutasid, oli lisavahendite andmine järelevalvega tegelevatele ametitele - tõhusam järelevalve aitab tagada, et häid eesmärke teenivaid seadusi ka praktikas järgitakse. Keskkriminaalpolitsei eriüksuses, mis võitleb musta tööjõu ärakasutamise vastu, on juba 25 ametnikku. Üksus on teinud head tööd ja paljastanud - alustades peaministri ametikorteri remondiga seotud pettusest - mitu Soome-Eesti petturite gruppi. Töökaitseamet on saanud juurde üheksa kohta ning uute ametnike ülesanne on jälgida, et võõrtöölisi koheldakse Soome seaduste ja kokkulepete kohaselt.

Neljas põhjus oli see, et lisaajast üritati ringi minna, kasutades ära teenuste vaba liikumise võimalusi. See viis ebaterve olukorrani, kus Soome tööandjad palkasid tööjõudu järjest vähem otse, kasutades üha sagedamini vahendajaid, rendiettevõtteid. SAK loodab, et Soome tööandjad täidavad oma lubaduse ning võtavad välistöötajaid, sh eestlasi edaspidi rohkem otse oma palgalehele.

Lisaaeg polnud ülearune ega olnud see ka ametiühingute viga. Ilma selleta poleks ükski meie ettepanek saanud tööandjate toetust ega ka seaduseks. Tööandjate ja poliitikute tuline rutt üleminekuaeg lõpetada võimaldas ametiühinguil saada oma tahtmine. Arvan, et tulemus rahuldab kõiki. Igal maal oma kombed ehk kui eestlane tuleb Soome tööle, tuleb talle alati maksta samasugust palka nagu soomlasele (keskmine on 2500 eurot ehk pisut üle 39 000

krooni kuus). Näiteks ehitusliit on kokku leppinud, et eestlastele alla 11,15 euro (180 krooni) tunnis maksta ei saa.

Läti ja Leedu on kaotanud liiga palju noort tööjõudu Inglismaale ja Iirimaale. Soome tööturu tõmbejõud pole võrreldav Dublini või Londoni omaga. Aga häid tööinimesi on mõlemal pool Soome lahte alati vaja. Kui reeglid on paigas ja neid järgitakse, saavad avatud tööturust kasu mõlema maa ettevõtted ja tööinimesed.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:08
Otsi:

Ava täpsem otsing