Lidl loobus Eestisse tulemisest

"Lidl on muutnud oma strateegiat, sest Eesti turg on liiga väike," vastas e-kirjas Soome Lidli juht Antti Tiitola. Tema sõnul pole konkurendid otsusega mitte kuidagi seotud. Tiitola ei põhjendanud, miks Lidl üldse plaanis Eestisse tulla.

Enamik Eesti töötajatest on vastastikusel kokkuleppel töölt lahkunud, kuid mõned on siiski veel palgal, kirjutas Tiitola. Viimastel päevadel pole töötanud ka lidl.ee koduleht, kus kutsuti inimesi tööle.

Tiitola kommenteeris üksnes Eestisse puutuvat. Nädalapäevad tagasi kirjutas Läti ajaleht Diena, et mitme Läti ja Leedu anonüümse allika väitel on Lidl Baltimaades üldse alla andnud. Soomes on Lidlil 101 poodi.

"Ega me kindlasti ei kurvasta," ütles Säästumarketite keti direktor Andres Kivistik rõõmsal toonil, kuuldes Lidli tulemata jäämisest.

Lidli probleem oli selles, et nad tulid siia liiga kaua, selle aja jooksul arenes turg väga palju, näiteks ehitushinnad ja tööjõud on kallimaks läinud, mistõttu Lidli äriplaan muutus väikse Eesti turu jaoks liiga pikaks, lisas Kivistik.

"Väga kihvt," oli VP Marketi avalike suhete juhi Erkki Erilaiu esimene reaktsioon uudisele. VP Marketi peadirektor Gintaras Marcinkevicius kommenteeris Erilaiu vahendusel, et Eesti turule sisenemine on väiksuse tõttu äärmiselt keeruline, mis muudab hilisematele tulijatele tõepoolest asja raskemaks.

"Ma usun, et Lidli mittetulemine ei muuda kaubandusvaldkonnas eriti midagi, sest keegi pole neid pikisilmi siia oodanud," kommenteeris kaupmeeste liidu tegevjuht Marika Merilai.

Kinnistusregistri andmetel kuulub usaldusühingule Lidl Eesti 28 krunti. Samas on suur osa kruntidest ostetud elamumaana, mis sihtotstarbe järgi äritegevuseks ei kõlba. Lidl on Eestis muutnud krunte ärimaaks ning arvatavasti plaaniti alustada ehitust siis, kui kõikjal Eestis on ehitusload käes.

Esmapilgul võiks nende kruntide rahaline väärtus olla 400-500 miljonit krooni, mis oleneb ka võimalikust ehitusõigusest, hindas YIT Ehitus kinnisvaradirektor Rein Soosalu.

"Kuna Lidli soov Eesti kaubandusturule tulla oli ikkagi suur, siis osteti nii mõnigi kinnistu turuhinnast kõrgemalt," jätkas Soosalu, kelle hinnangul on Lidli kruntide algväärtus kasvanud aastaga ca 20% ja viie aastaga ca kaks korda.

Seda kinnitas ka Lidli esindaja. "Meie kinnisvarastrateegia on veel lahtine, kuid tõenäoliselt müüakse krundid maha," sõnas Tiitola.

Kivistiku sõnul on Lidlil siiski 11 kauplusekinnistut, igas linnas 1-2 piirkonda. Ülejäänud kinnistud on kaupluste juurde ostetud.

"Kui tõepoolest Lidl oma krunte müüa kavatseb, siis kindlasti vaataksime pakutava üle ning kui jõuaksime läbirääkimistel sobiva hinnani, siis ka ostaksime," arvas Marcinkevicius, kes plaanib Eestis avada sel aastal kümme uut kauplust.

"Lidl on oma krundid suhteliselt kallilt ostnud, ma ei tahaks selle kallal spekuleerida (vihjates uudise värskusele - toim.), kas meie oleksime kruntide ostmisest huvitatud," kommenteeris Säästumarketite juht. Kinnistusregistri järgi on mõned Lidli kruntidest ostetud Säästumarketite lähedusse.

"Ma usun, et krundid müüakse case by case," vastas Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai küsimusele, kas mõni Eestis tegutsev kauplustekett võiks krundid üle võtta.

"Arvata võib, et krundikaupa on tulusam müüa kui tervikpaketina," kommenteeris ka YIT Ehituse kinnisvaradirektor Rein Soosalu. Tema hinnangul võiks kruntidest huvitatud olla arendajad ja kinnisvarafondid, aga ka kaubandusketid, kas siis üksikute kinnistute või kogu komplekti vastu. Soosalu pakkus võimaliku ostjana samuti välja VP Marketi.

Välisministeeriumi 2004. aasta ülevaade Saksamaa otseinvesteeringutest näitab, et Lidl Eesti OÜ usaldusosanik CE-BeSteiSligungs GmbH tegi Eestisse ligi 130 miljoni kroonise investeeringu. Lidli keti omanik on Euroopa suuruselt seitsmes jaekaubanduskontsern Schwarz Gruppe.

"Kaubamärgi registreerimine või mitteregistreerimine ei ole seotud Lidli tulekuga," rääkis Lidli kaubamärki Eestis esindav patendivolinik Villu Pavelts, kellel puudus informatsioon Saksa odavkauplusteketi loobumisest. Paveltsi sõnul on kaubamärgivaidlused märkide (Logo koos sõnaga Lidl ja logo ilma sõnata Lidl - toim.) registreerimise üle veel pooleni ning seni on läbitud tööstusomandi apellatsioonikomisjon, kus mõlemad pooled said ühe võidu, ning ees on ootamas esimese astme kohus.

Vaidlus sai alguse sellest, et Säästumarketite omanik Kesko vaidlustas Lidli õiguse registreerida Eestis nimetatud kaubamärgid, mis sisaldavad sarnast kasti-sees-ring-logo, mis on mujal Euroopas tuntud kui Lidli kaubamärk.