President Putin hoiab jätkuvalt energiahoovad enda käes

Sirje Rank 19. juuli 2006, 00:00

Samas osalesid mõned Euroopa ja Aasia kütusefirmad vahetult enne G8 kohtumist börsile tulnud riikliku naftafirma Rosneft aktsiate märkimisel, ehkki firma suurim vara on Jukoselt sundvõõrandatud naftatootmisüksus. "Ainus viis Venemaa ressurssidele ligi pääseda on head suhted Rosnefti ja Gazpromiga," kommenteeris üks Lääne naftafirma juht ajalehele Wall Street Journal, nimetades Rosnefti vastuolulises emissioonis osalemist "pileti lunastamiseks". Mitmed institutsionaalsed investorid, nagu kindlustusfirmad, eelistasid aga eemale jääda. Jukos taotles veel sel nädalal Briti kohtu kaudu Rosnefti emissiooni peatamist.

Venemaa allkirjastas Peterburis koos maailma juhtivate tööstusriikidega ühisavalduse, kus muu hulgas lubati globaalse energiavarustuskindluse tagamiseks vabamat pääsu üksteise turgudele. Samas keeldus Moskva jätkuvalt ratifitseerimast juba 1994. aastal sõlmitud Euroopa energiaharta lepingut, mis kolmanda riigi firmadele taolise juurdepääsu tagaks.

Venemaa president Vladimir Putin ütles, et ei näe sammus loogikat. "Nad (EL - toim.) väidavad, et osa torujuhtmete võimsusest tuleks välja rentida. Kuidas me saame sellisel juhul tagada Euroopa partnerite varustamist?" küsis Putin, kelle laual ootab allkirjastamist kuu algul Riigiduumas vastu võetud eelnõu, mis vastupidiselt ELi taotlustele Gazpromi ekspordimonopoli seadustab. Teine ministeeriumi tasandil valminud eelnõu näeb ette välisfirmade osaluse olulise piiramise Venemaa suuremates nafta- ja gaasiprojektides.

Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso ütles, et harta ratifitseerimine oleks Venemaa poolt hea tahte ilming G8 ühisavalduse vaimus. Peibutuseks on välja pakutud ka ELi-Venemaa vabakaubandusleping, mis paraku ei saa kõneks tulla enne Venemaa ühinemist WTOga. Viimaseks takistuseks on Venemaa ja USA kokkulepe, milleks G8 tippkohtumise eel lootust anti, kuid mis Peterburis siiski sündimata jäi. Uus tähtaeg on oktoober, mis võimaldaks Venemaal WTOga liituda tuleval kevadel.

ELi põhimure energiajulgeoleku kindlustamisel on gaasitarned, sest tarbimine kasvab ELis järsult - aastaks 2030 tahab EL gaasi impordi kahekordistada 275 miljardilt kuupmeetrilt 535 miljardile. Lisaks Moskva poliitilise surve ohule pelgab EL, et välisfirmasid kaasamata ei suuda Venemaa ise piisavalt investeerida, et nõudlust rahuldada. Muu hulgas viibib Barentsi mere suurima gaasimaardla käikulaskmine, kust on plaanis alustada vedelgaasi tarneid USAsse. Väidetavalt on Venemaa sidunud projekti välispartnerite valiku WTOsse pääsuga.

Venemaa energiaminister Viktor Hristenko nimetas WTO kõneluste takerdumist Peterburis järjekordseks russofoobia ilminguks, kuhu ta lahterdab ka terasefirma Severstali nurjunud tehingu Arceloriga ja vastuseisu Gazpromi soovile laieneda Euroopas kütuse jaemüügiturule. Ka president Putin kordas Peterburis, et turu avamise eest ootab Venemaa oma firmadele võrdset kohtlemist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:08
Otsi:

Ava täpsem otsing