Tallinki aktsia võib kukkuda läbi uue märkimishinna

"1,5 miljardi krooni ehk umbes Eesti Ehituse turuväärtusega võrdses vääringus aktsiate juurdetrükkimine pole just väike asi," nentis Sampo Panga analüütik Rainer Änilane. Kui lisaks turuosaliste skepsisele peaks ka globaalsete turgude ebakindlus jätkuma, ei pruugi aktsia Änilase sõnul pärast emissiooni 55 krooni tasemel püsima jääda. Kuigi uudisele reageeriti ootuspäraselt müügisurvega ning aktsia hind on lähenemas emissioonihinnale, on emissioonieelselt oodata aktsia püsimist siiski pealpool 55 krooni taset.

Ka LHV analüütik Erki Kert on pessimistlikult meelestatud. Kui Tallinki märkimisõigustega saab kaubelda, siis soovitab Kert need maha müüa. "Seoses Silja Line'i ülevõtmisega kasvasid finantsvõimendus ja riskid. Seega soovitame aktsiat müüa ja uusi aktsiaid mitte märkida," lausus ta.

Täiendava emissiooni maht on üle LHV ootuste ning rohkem, kui Tallink ise alguses ütles. "Et aktsiapott lahjemaks muutub, on ka see põhjus, miks me oleme Silja osas algusest peale negatiivsed olnud," ütles Kert.

Hansabank Marketsi analüütiku Sander Danili sõnul peaks aktsia sõltuma aga täiendava emissiooni õnnestumisest. "Mida suuremas ulatuses emissioon läbi müüakse, seda rohkem finantsstabiilsust on ja seda rohkem näitavad olemasolevad aktsionärid oma usku firmasse," märkis ta. Praegu on suured aktsionärid Infortar, Amber Trust ja Citigroup lubanud märkida aktsiaid 938 miljoni krooni eest.

"Suured omanikud on ilmselt ettevõttega väga hästi kursis ning tunnetavad võimalusi kõige paremini," leidis SEB Eesti Ühispanga maakler Karoly Kirber. "Sinna ju raha ei pane, kus teenimisvõimalust ei näe."

Ta lisas, et kui vaadata 5-6euroseid hinnasihte, siis on praegune hinnatase väga atraktiivne.

Märkimisest kõrvale jäämine tähendab aga, et aktsionäri osalus firmas väheneb.

Märkimisperioodil 7.-21. augustini kaubeldakse börsil ka Tallinki aktsia märkimisõigustega. Iga aktsionär saab iga viienda olemasoleva aktsia kohta ühe uue aktsia märkimisõiguse. Kuna märkimisõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse 24. juuli hommikul, oli eile viimane võimalus neid aktsiaid osta.

Probleem võib tekkida neil väikeaktsionäridel, kellel on vähe aktsiaid ning kes ei soovi uusi aktsiaid osta. Kui aktsionäril on 100 aktsiat ja ta saab selle eest 20 märkimisõigust, siis nende müügitulu võib olla väiksem kui maakleri komisjonitasu.

"Võib juhtuda küll, et osa kodanikke ei hakka oma märkimisõigusi müümagi," möönis ka SEB Eesti Ühispanga maakler Karoly Kirber.

"Märkimisõigused muutuvad põnevaks siis, kui neil tekib väärtus ja nendega saab arbitraaži teha," sõnas Kirber. "Seda juhul, kui õigus on üle- või alahinnatud," täpsustas ta.

Märkimisõiguse hind ei pruugi tingimata maksta sama palju, kui on turuhinna ja märkimishinna vahe. "Me teame küll teoreetiliselt märkimisõiguse hinda, kuid turg on ebalikviidne," sõnas Kirber. Ebalikviidsuse tõttu võib hind paigast minna ning siis asuvad mängu arbitražöörid.

Kui aktsia turuhind on näiteks 60 krooni ja märkimisõigus maksab näiteks 4 krooni, siis võib aktsionär olemasolevad aktsiad maha müüa, osta märkimisõigusi ning hiljem osta juba nende eest 55 krooniga aktsiad asemele.

Autor: Lauri Matsulevitsh