Hansabank Markets: palgakasv ja inflatsioon on probleemsed

20. juuli 2006, 12:53

Hansabank Marketsi äsjavalminud Eesti, Läti ja Leedu majandusprognoos nimetab kiiret palgaksavu ja inflatsiooni probleemseks.

Hansapank teatas, et Hansabank Marketsi analüütikute hinnangul on Eesti majandus praeguseks jõudnud teelahkmele, kus tuleb teha valik tootmise ekspansiivse ja ekstensiivse kasvu vahel. Sellest lähtuvalt pakuvad nad välja kaks arengustsenaariumit - positiivse ja negatiivse.

Kiirelt kasvav tööhõive ja palgad suurendavad jõudsalt elanike sissetulekuid ning võimaldavad suurendada tarbimist. Tarbimise kasvule annab lisa ka laenamine. 'Sel põhjusel usume, et eratarbimine kasvab Eestis ja Lätis rohkem, kui me varem prognoosisime ning see omakorda suurendab ka majanduskasvu. Ka Leedus jätkub majapidamiste kulutuste kiire kasv, kuid sealsed arengud pole seni ületanud meie varasemaid ootusi,' märkisid Hansabank Marketsi analüütikud.

Jätkub investeeringute kiire kasv, Lätis on ootustest enam kasvanud välisotseinvesteeringud. Majanduskasvu toetavad ka valitsuskulutused. Kõigis kolmes riigis võimaldab hea maksulaekumine suurendada eelarvekulutusi rohkem kui plaanitud oli. Lähenevad valimised (Lätis oktoobris üldvalimised, Leedus veebruaris kohalikud valimised ja Eestis märtsis üldvalimised) ergutavad valitsusi ekstratulusid kiiresti ära kulutama, suurendades sellega nii majanduskasvu kui ka kiirendades hinnatõusu.

Ekspordi kasvutempod on kolmes riigis üpris korralikud – kaupade ja teenuste ekspordi kasv ulatus selle aasta viie kuuga Eestis 24%ni, Leedus 26%ni ja Lätis 15%ni.

Inflatsioon on probleemne kõigis kolmes riigis: erinevates kombinatsioonides avaldab hinnatasemetele mõju nii toorete kallinemine maailmaturgudel (eelkõige nafta ja gaas, aga ka metallid jm) kui ka administratiivsed hinnatõusud (eelkõige kohalik transport ja kommunaalteenused, aga ka muud avaliku sektori teenused) ning nõudluse kiire kasv, millele pakkumine ei suuda piisavalt kiiresti järgi tulla.

Sel põhjusel on Hansabank Markets tõstnud oma tarbijahindade kasvu ootusi Eestis (~4% sel aastal) ja Leedus (3,3%). Ootused Läti tarbijahindade tõusu osas pole praegu muutnud: 6-6,3% sel aastal.

Ootused hinnatõusu püsimise osas on jätkuvalt pessimistlikud – eelkõige välissurvete, aga ka pingestuva tööturu tõttu on analüütikud arvamusel, et inflatsiooni ohjeldamine tasemeteni, mis võimaldaksid kolmel riigil täita Maastrichti inflatsiooni kriteeriumi, on tõenäoline 2009. aastal ja seega saaksid kolm riiki liituda eurotsooniga alles 2010. aastal.

Kiire majanduskasv ning tööjõu lahkumine riigist (eriti ulatuslik on see Leedus ja Lätis) on toonud kaasa töötuse kiire languse Leedus ja Eestis ning tööjõu nappuse kõigis kolmes riigis. Viimane on omakorda kiirendanud oluliselt palgatõusu. Eriti teravaks on situatsioon meie arvates muutunud Eestis, kus töötute seast on võimalik kiiresti tööle kaasata ~10 000 inimest. Lisatööjõu leidmiseks on aga vaja teha olulisi kulutusi koolitusele või püüda kaasata tööturule inimesi, kes hetkel tööturul ei ole (nt noored pensionärid, õppurid jmt).

Eesti arengustsenaariumid teelahkmel on kas lihtsalt toota rohkem või toota rohkem tänu tootmise hüppelisele moderniseerimisele ning tootlikkuse suurendamisele.

Esimene, negatiivne arengustsenaarium eeldab, et Eesti majanduse struktuur muutub aeglaselt, kuna ettevõtted püüavad jätkata endise tootmisega, panustades suhteliselt tagasihoidlikult tehnoloogilistesse uuendustesse, rõhudes eelkõige tootmise suurendamisele täiendavate tootmisvõimsuste toel. Tööjõupuudus toob kaasa palkade ülikiire kasvu, mis vähendab ettevõtete konkurentsivõimet nii välis- kui ka siseturul, täiendav kasv muutub võimatuks ning Eesti majanduskasv aeglustub järsult 5-6%ni, samas kui hinnatõus võib kiireneda praeguselt pisut üle 4%selt tasemelt oluliselt kõrgemale (5-6%).

Teine, positiivne arengustsenaarium eeldab, et Eesti ettevõtted suurendavad juba sel aastal oluliselt investeeringuid tootmise moderniseerimisse ja tootlikkuse suurendamisse, et toota väiksema arvu töötajatega rohkem lisandväärtust. Selline nihe tähendaks üpris olulist struktuurimuutust Eesti majanduses, kuid see tagaks, et vaatamata kiirele palgatõusule ei kaotaks Eesti majandus oma konkurentsivõimet. Selline nihe garanteeriks Eesti majanduskasvu püsimise lähiaastatel ülalpool 6-6,5% samas kui hinnatõus jääb 3-4% vahele.
Meie praegune põhiprognoos on positiivse arengustsenaariumi lähedane, kuigi viimase kuu jooksul on selle tõenäosus üpriski kiiresti vähenenud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing