Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ametiühingute juht Harri Taliga on sidunud end palgatööga

Mati Feldmann 21. juuli 2006, 00:00

Täna on Bastille' vallutamise aastapäev 1789. aastal (intervjuu toimus reedel, 14. juulil - toim.), ega vist ametiühingud sel ajal veel tegutsenud, töölisliikumist veel polnud?

Ei, sel ajal veel mitte. Ametiühingutest saame rääkida nii umbes 150 aastat. See oli rahvas, kes Bastille' vallutas.

Samas, Pariisis pandi hiljuti üks kuulus moekaubamaja pühapäeval kinni, ehkki ostjaid oli murdu, põhjuseks töötajate ametiühing. Kas pole meie mõistes veider?

Ostja saab ka muul ajal tulla, kui ta just nädalalõputurist pole. Meie kaubandus paneb ikka täie rauaga, ma ei pea seda normaalseks, pereelu kannatab. Ühest küljest peavad inimesed nädalavahetusel töötama, teisest küljest jällegi need inimesed, kes esmaspäevast reedeni töötavad, lähevad nädalavahetusel marketitesse mitte loodusesse. Tööturu paindlikkus pole see, kui töötajaid saab lihtsasti vallandada, tööturu paindlikkus tähendab töö- ja pereelu kokkuviimist.

On Eesti ametiühingud kunagiste Nõukogude Liidu ametiühingute, kommunismi kooli õigusjärglased?

12. aprill 1990 on Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) asutamispäev, Nõukogude Liidu ametiühingutest löödi lahku.

Miks oli vaja lahku lüüa?

Ma ise ei olnud küll sel ajal tegev, kuid tollane ametiühing oli midagi muud, palgalepingute üle ei räägitud. See oli fassaad, millele oli antud funktsioonid, mis ei kuulu tegelikult ametiühingule, näiteks puhkusetuusikute jagamine või nn Brežnevi pakikesed.

Mis on siis ametiühingu "õiged" ülesanded?

Palgaläbirääkimised, töö- ja puhkeaeg, puhkuse pikkus, ühesõnaga - töötingimused.

Need näitajad ja tingimused ju Eestis paranevad?

Paranevad.

Mul on nõukaaja koolikursusest justkui meelde jäänud, et ametiühingud pidavat kiratsema majandusliku surutise tingimustes ja õitsevad just headel aegadel, kui töötajatel on võimalus veelgi suuremaid hüvesid nõuda.

See on küsimus sellest, mis on enne, kas muna või kana, mis on põhjus ja mis tagajärg. Soomes arvatakse, et nende heaolu põhjus on just tugevad ametiühingud. Neil tuleb neid 50-60 aastat, meil 15-17 aastat.

Ent kui Eestis läheb elu paremaks, siis võiks olla vähem pretensioonikas?

Alla keskmise palga (statistikaameti keskmine palk - toim.) teenib 2/3 töötajaid. Tavatöötaja palganumber iseenesest ei tõuse, keskmise palga viivad üles üksikud tipp-palgad. Me räägime garanteeritud palgatasemest, mis väljendub näiteks alampalgana. Või, kui töötajad saavutavad palgaleppe, siis ei pruugi see tähendada tegelikku palgatõusu: garanteeritud põhiosa tõuseb, aga lisatasud võivad väheneda.

Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et ka statistikaameti keskmises palgas on "õhku", sotsiaalmaksu ju nii palju ei laeku.

Keskmine palk on siiski kõige kättesaadavam näitaja. Aga kui Eesti firmad saadavad oma töötajad välismaale, siis kajastub see Eesti keskmise palga tõusuna.

Aga pensionid, mis ka indekseerimise najal kenasti tõusevad?

Pensionisüsteem on saanud osaks poliitikast. Meie pensionisüsteemi põhihäda on selles, et sa tead küll, palju sa maksad sotsiaalmaksu, aga kui palju sa hakkad saama tulevikus pensioni? Kui inimene teenib näiteks 40 aastat alampalka (aastakoefitsient 0,3 võrreldes keskmise palgaga), saaks ta kokku vaid 12 n-ö pensioniaastat, see inimene ei teeniks välja rahvapensionitki. Tööpensioni mõiste devalveerub. Samas minu ema ütleb, et ta pole kunagi nii hästi elanud kui praegu, omades 56 aastat tööstaaži. Kahtlemata, ilma majandusarenguta oleks asi palju hullem, Eestil on väga hästi läinud.

Kas ametiühingud peakski üldse võitlema?

Iseenesest ei juhtu elus midagi.

Kas teil Eestis on üldse võimalik ametiühingute karjääriredelil ülespoole astuda?

Formaalselt ei ole, aga sisulist autoriteeti on alati võimalik suurendada. Näiteks, kas seda ütles EAKLi esimees või ütles seda Harri Taliga.

Ent kas karjäär ei saaks jätkuda Euroopa struktuurides?

EAKL on aastast 2002 Euroopa ametiühingute konföderatsiooni täisliige, ka seal oleks võimalik karjääri teha, aga pole selle nurga alt asja vaadanud. See tähendaks kardinaalset elustiili muutust, pere ei oleks sellega nõus.

Ise ettevõtlusega pole mõelnud tegelda?

Olin korra registreeritud FIEna. Aga palgavajadused on siiani rahuldatud saanud. Alati on tulnud, kas uus ja huvitav väljakutse palgatöö näol või olen ise kandideerinud. Pole oma töid nii väga planeerinud. Kui oled ühe iseloomuga sündinud, siis seda ei muuda.

Aga EAKL ajab edukat kinnisvaraäri?

Tahaksime majandada nii nagu Soome aü keskliit: eelarve 14 miljonit eurot, kulude poolel 12 miljonit eurot, tulude poolel liikmemaksudest samuti 12 miljonit eurot. Liikmemaksud katavad jooksvad kulud. Kaks miljonit tuli aga omandist. Meie peame majandama oma võimaluste piires. Liikmemaks on kokkuleppe küsimus, meil keskliit ei saa kedagi käskida, vaid tehakse seda, milles on kokku lepitud. Liikmemaks on pearahamaksu põhimõttel: kõik liikmesorganisatsioonid ütlevad, palju neil on liikmeid ja palju iga organisatsioon oma liikmete eest maksab. Tänavu kujuneb keskmiseks üle 21 krooni aü liikmelt aastas, miinimum on 18,5 kr.

Palju töötajaid ametiühingud hõlmavad?

Ametiühingute keskliidus on 43 776 liiget. Veel on TALO ca 27 000 liikmega ja mõned ametiühingud, mis ei kuulu keskliitu, nt Arstide Liit ca 2500 liikmega. Aü juhtimises pole käsuliini, juhina saan käsutada vaid keskliidu palgal olevaid inimesi.

Palju neid on?

18. Aü töö on pidev kokkuleppimine. Aü võtab töörahu kohustuse, kui leppeid täidetakse. Organisatsiooni juhina pead olema korrektne: millele alla kirjutad, seda pead ka täitma. Aü peab lähtuma win-win ideoloogiast, mille kaudu kõik võidavad. Pead pakkuma ka teisele poolele, mis on talle kasulik.

Piisab tahet kokku leppida?

Alati ei piisa, sõltub erakondadest. 2003. aastal tuli uus valitsuse esindaja sõnadega: siin ma olen, ära ei lähe, aga midagi kokku ka ei lepi. Läbi aegade on koostöövalmidus olnud erinev. Kolmepoolsed läbirääkimised katkesid näiteks 1993. ja 2002. aastal. Oluline on tahe saavutada tulemust, teha sammuke edasi. Parem halb rahu kui hea sõda.

Ametiühingud olid ka töötuskindlustuse maksu kehtestamise juures, kas töötukassasse kogunenud üle kahe miljardi krooniga ei kindlusta me end üle?

2 miljardit on suhteliselt väike raha, riigi jaoks. 1997. aastal oli töötuid ligi 100 000, kui kordub… Töötuskindlustuse loogika on n-ö tsükli vastu: headel aegadel ei kulu, aga peab koguma, halbadel aegadel on vaja, aga siis ei saaks kehtestada täiendavat maksu. Inimeste hulk võiks olla suurem, kes saavad töötuskindlustuse hüvitist. Meil rakendati Euroopa Sotsiaalharta nõudeid niikuinii miinimumtasemel. Taanlastel lühendati näiteks hüvitise maksmise aega seitsmelt aastalt viiele. Me ei esita ju üle mõistuse nõudmisi. Soome ja Rootsi töötajad on nõus kõrgeid makse maksma, sest nad teavad, mida selle eest saavad.

Kas karjääri planeerimisel on tulnud ka möödalaske? Teistsugune haridus…?

Parema meelega oleks lõpetanud näiteks Göttingeni ülikooli Saksamaal, aga sel ajal polnud see võimalik. Viisin "paberid sisse" Tartusse ajalukku, kuid vabariikliku suunamisega lõpetasin ülikooli Moskvas. Eestist väljas õppimine andis laiema maailmanägemuse, võime asjade sisusse tungida, seega kodust väljaspool õppimine on kasulik. Ära kahetse kunagi seda, mis tehtud, vaid käestlastud võimalusi. Oma valikutega pole ma tekitanud parandamatut kahju. Oleks ajaloo asemel paberid juurasse viinud, oleks valikud ja tänane seis ilmselt teised olnud. Aga kõikidest tagasilöökidest annab ka õppida.

Mingi pööre mul veel kindlasti ees seisab: EAKLi kongressil andsin kaks lubadust: 2007. aastal ei ole ma Riigikogu kandidaatide nimekirjas, teine: ma ei lähe EAKLi esimehe kohalt pensionile. Need ajad on lootusetult möödas, kui sai ühe elukutsega 30-40 aastat järjest lasta. Kui tahaks teha eurokarjääri, tuleks prantsuse keelt õppida.

Kui kõrge on uuest aastast alampalk?

Ootame ära rahandusministeeriumi augusti majandusprognoosi. Alampalk peab kasvama kiiremini kui keskmine palk, aga 4000 krooni ilmselt ei tule, psühholoogilised barjäärid on liiga tugevad.

Hobid?

Hobideks praegu väga palju aega ei jää. Nii teatrisse kui kontserdile jõuan tunduvalt harvem, kui sooviksin. Seda lünka püüan jõudumööda täita suvel, kuigi kõiki suviseid huvipakkuvaid kultuurisündmusi enam külastada ei jõua. Oma poolteist-kaks tundi päevas nõuab ka 4-aastane kääbusšnautser, kes tahab väga suhelda ja on ühtlasi parim stressimaandaja. Igal hommikul ja õhtul tuleb temaga teha korralik jalutuskäik.

Nimi Taliga pole just kõige tavapärasem?

Jah, see tekkis eestistamise tulemusel 1930ndatel. "Käändes" nimed nagu Taliga polnudki lubatud, aga isaisa talumaadelt jooksis läbi jõgi ja Taliga jäi tähistama "talikala püüdmist jää alt".

Harri on mees, keda tasub tõsiselt võtta. Meie töine kontakt sai alguse 1990ndate algupoolel, kui olin kultuuri- ja haridusministeeriumi kantsler. Vaja oli leida vastühendatud ministeeriumile kultuuriosakonna juhti, kes oleks tugeva analüüsivõimega, sest kultuur kipub tihti olema liiga emotsionaalne. Seepärast oli hädasti vaja tasakaalustavat analüütilist poolt sellesse ametisse. Harrit iseloomustab huumor, millel on sees iseloomulik teravus. Seda ei saa kirjeldada, seda peab tunnetama. Ta on inimene, kes oskab ja suudab oma emotsioone kontrollida, seepärast ei tule võib-olla kõik iseloomu tahud kohe esile. Kindel on see, et see mees niisama loba ei aja, konkreetne sõnum on jutus alati sees.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing