Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kasumisse jõudnud Paljassaare Kalatööstus Julianuse nimekirjas

    Julianus Inkasso menetlusjuhi Ivar Kamariku sõnul on kalatööstusel olnud võlgu rohkem kui ühele kliendile. "Põhivõlgnevused on nüüd täidetud, aga viivised ja muud kõrvalkohustused on üleval," ütles Kamarik ja lisas, et nende poole pöördusid kliendid umbes kuu tagasi.
    Kamariku sõnul panevad nad oma võlgnike nimekirja aktiivselt menetluses olevad võlgnikud ja mitte need, kellega on probleem lahenenud või saadud kokkuleppele. "Meil on väga palju võlgnikke ja Äripäevas avaldame neid, kes on problemaatilised või silmapiirilt kadunud," selgitas Kamarik.
    "Ei saa öelda, et on olnud probleeme (kohustuste täitmisega - toim.)," ütles ASi Paljassaare Kalatööstus juhatuse esimees Mauno Leppik, kes teadis omast kogemusest, et vahel riputavad inkassofirmad üles ka sajakroonised nõuded. Leppik pidas tõenäoliseks, et kellelegi klientidest pole veel jõutud tasuda, kuid nõue on juba üles läinud.
    "Eelmise aasta lõpetasime kahjumiga, aga selle aasta esimesel poolaastal oleme plusspoolel. Ja seda vaatamata kallinevale kütusele, toormele ja tööjõukuludele," iseloomustas Leppik ettevõtte hetkeolukorda. "Teeme tööd, et edasi kesta," sõnas Leppik.
    Paljassaare Kalatööstuse käive oli 2006. aasta esimesel poolaastal 136 miljonit krooni, kasvades aastaga 4 miljoni krooni võrra. Ettevõtte kasum oli 200 000 krooni.
    Leppiku sõnul on ettevõtte jaoks märgatavalt tõusnud Eesti-sisene kulubaas - transport, tööjõukulud, energiakandjad jne. Tooraine hinnatõus on põhjustatud valgelihalise ookeanikala ülemaailmsest defitsiidist. Paljassaare Kalatööstuse põhilise tooraine - putassuu, mintai, heigi, tursa jt sarnaste kalade - sisseostuhinnad on võrreldes 2005. aastaga tõusnud 10-30 protsenti.
    2005. aasta esimesel poolaastal oli kasum 3000 krooni. Paneeritud kala- ja köögiviljatooteid, samuti kalapõhiseid valmistoite valmistav ettevõte müüs 4639 tonni tooteid, millest ligi 90 protsenti läks ekspordiks.
    Paljassaare Kalatööstus ekspordib oma tooteid 27 riiki, eelkõige Euroopasse, aga ka Aasia ja Lähis-Ida riikidesse.
    Ettevõte asutati 1990. aastal Soome-Eesti ühisettevõttena. Alates 2001. aasta juunist kuulub Paljassaare Kalatööstus Leedu kontserni Vichiunai Grupp.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.