Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurendid, kartke Fordi!
Olles nüüd ise S-Maxi mekkinud, peab nentima, et insenerid on oma ülesannet vägagi tõsiselt võtnud ja tulemus on hea, ei, väga hea. On näha, et kuskilt nurgast pole keegi öelnud "ei, ärme seda teeme" või "paneme siia odava plastiku". Ford on valmistunud võitluseks raskekahurväega ja peab nentima, et relvastus on neil uhke, lahingu tulemust näitab aga aeg.
Välimus on S-Maxil kergelt musklis ja iga kandi pealt kena. Etteheitmise ruumi pole eriti jäetud.
Kui reklaamidest ja näitustest on meelde jäänud Focus ST alt tuttavad 18tollised veljed, siis neid kohe saada pole, kuid on arvata, et ju needki valikusse tulevad.
Saksamaal pani Ford oma uue mudeli ostjale nimeks Henri. (Arvake ära, kust nad selle nime peale tulid.) Tollel mehel peaks olema naine, lapsed ja koer. Ilmselgelt on interjööris selle peale mõeldud, et kogu pere ja pudulojused sinna ära mahuks. Eesistujatel on ruumi sirutada nii üles-alla, edasi-tagasi kui ka paremale-vasakule.
Tagaistujatel on ruumi nii palju, et kui Muki viimase istmerea taga rahutuks muutub, võib koera istmete vahele jalutuskäigule viia. Tõsiselt, nii palju jalaruumi, kui on S-Maxi tagaistmete ees, pole ma kuskil näinud. Juhil istub rool väga hästi käes ja ka kõik muu on väga hästi käsitsetav.
Sõiduomadustelt on S-Max üllatavalt hea. Kui alguses oli kartus, et suure olemisega masin väntsutab oma suurt keha paremale ja vasakule ning teeb sõitjad merehaigeks, siis tegelikult on asjad hoopis vastupidi ehk tunne on nagu ükstapuha millises heas sõiduautos.
Mootoritest tahaks soovitada kaheliitrist turbodiislit. See suudab hakkama saada kiirete möödasõitudega ning võtab samal ajal mõistlikult kütust. Saadaval on ka kaheliitrine bensiinimootor ja juba Focus ST-lt tuttav võimas 2,5-liitrine turbomootor. Viimane on küll toreda hääle ja tõmbega, kuid bensiinikulu poolest pereautole mitte just eriti sobilik.
Samas tutvustas Ford oma uut Galaxyt. Interjööris, nagu ka välimuses, leiab sarnasusi S-Maxiga.
Eriti hea mulje suutis jätta katuse keskelt eest taha jooksev panipaikade rida, mida mugav kasutada kõikvõimalike dokumentide ja väikeste asjade ladustamiseks. Lae konsoolist avaneb ka väike kumer peegel, millega eesistujad saavad tagumistes ridades toimuval silma peal hoida.
Ma tean, et see kõik võib kõlada kuidagi liiga hästi, kuid nende autodega sõites pole just lihtne vigu leida. Juba siis, kui sain proovida Focus ST-d, jäi mul suu lahti.
Nüüd on S-Max ja Galaxy Fordi jälle uuele tasemele tõstnud. Kuulge, härrased, mis järgmiseks? Luksusauto?