Puhkuse ajaks tuleks pool rahast enda eest ära peita

Lauri Matsulevitsh 21. juuli 2006, 00:00

Augusti alguses kuuks ajaks puhkusele mineja saab oma puhkuseraha kätte juuli lõpus ja juuli palga augusti alguses. Seega on tal mingil hetkel käes kahe kuu palk, millega tuleb ka kaks kuud läbi ajada, sest järgmine palgapäev on alles oktoobri alguses.

Üldiselt on inimloomusele omane, et korraga suuremat hulka raha kätte saades suureneb ka tarbimine ja kulutamine. Et ka kahe kuu pärast oleks, mille eest arveid maksta, siis võiks mõelda mingi osa raha säästmise peale.

Selleks sai uuritud, mida pankade spetsialistid välja pakuvad. Investeerimise ning raha kasvatamise jaoks on ühe- või kahekuune periood pisut lühike. Seega ei saa puhkuseraha kõrvalepanemise eesmärgiks olla mitte selle kasvatamine, vaid ikkagi raha alleshoidmine juhul, kui distsipliini pidamisega on raskusi.

Samas soovitatakse mingi osa rahast, mida vaja ei lähe, kindlasti kõrvale panna. Hansapanga investeerimistoodete osakonna juhataja Art Lukas soovitab neile, kes distsipliini pärast kardavad või arvavad, et ei suuda korraga kätte saadud mitme kuu sissetulekut mõistlikult kulutada, avada kaks kontot. "Selliseid juhtumeid teame päris palju, kus kliendid ütlevad, et raha säilib mitmel kontol tõepoolest paremini," lausus Lukas.

SEB Ühispanga fondide müügitoe spetsialist Maarit Ründva nimetas ka Kasutushoiust ning Likviidsusfondi. Nende puhul jääb võimalus raha vajadusel välja võtta. Samas tuleb arvestada, et Likviidsusfondi investeeringult saadud tulult võetakse maha tulumaks ning toode on pigem suunatud ettevõtetele lühiajalise vaba raha paigutamiseks. "Kui saab kindel olla, et osa rahast ei kasutata enne järgnevat kuud, siis soovitame tähtajalist hoiust," ütles Ründva.

Nordea Panga turundusjuht Tauno Tõhk märkis, et puhkuse eel kasvab klientide huvi laenamise vastu, kuna reisimine nõuab tavalisest suuremaid väljaminekuid.

Kui on teada, et puhkuse ajal kulutused kasvavad ning see segab näiteks muude kohustuste teenindamist, on mõistlik küsida pangast maksepuhkust. "Maksepuhkust pakume väikelaenu võtjatele," lausus väikefinantseerimise osakonna müügijuht Andrus Kurvits. Puhkust saab maksimaalselt kaheks kuni kuueks kuuks.

Minule on see probleem võõras. Pole midagi lihtsamat kui minna internetipanka ja sõlmida seal tähtajalise hoiuse leping kuuks ajaks. Kuu pärast, kui puhkus läbi, leidub elamiseks raha.

Ühekuuse Eesti krooni tähtajalise hoiuse tingimused pankades erinevad. Ega hoiustades suurt midagi ei teeni - 2,42 kuni 3,05 protsenti aasta baasil. Kui tavaliselt on minimaalne hoiusesumma 1000-5000 krooni, siis Parex pangas on selleks 10 000 krooni. Hansapanga klientidel pole aga põhjust mõelda puhkuseraha kuuks ajaks hoiustamisele, kui seda pole just vähemalt 30 000 krooni. Ma ei imestaks, kui sellised oleksid mõne elitaarse väikepanga tingimused, kuid riigi suurim jaepank ei tohiks oma klientidesse sel viisil suhtuda - teenust mitte osutades. Võib-olla näitaks makrostatistikagi Eestit paremas valguses, kui riigi suurim jaepank võtaks vastu lühiajalisi hoiuseid näiteks alates 2000 või 5000 kroonist. Ma ei tahaks uskuda, et massiline väikeste hoiuste tegemine käiks Hanza.netile tehnoloogiliselt üle jõu või oleksid kulud standardteenuse puhul liiga suured - siseriiklikke ülekandeid saab ju ometi teha. Kui Hansapank segmenteeriks oma kunded igakuise sissetuleku alusel, siis avastataks, et suurem osa klientidest on jäetud ilma elementaarsest pangateenusest.

Alternatiivseteks vahenditeks oleksid rahaturufondi osakud, kuid siin tuleb arvestada sellega, et fondiosakuid ostes-müües tuleb maksta teenustasu, ka võib fondiosakute hoidmine olla tasuline ning eeldada väärtpaberikonto olemasolu. Kindlasti tuleb arvestada, et raha säästes ei makstaks pangale peale. Näiteks 10 000kroonise hoiuse puhul on tulu 30 päevase hoiuse pealt olenevalt intressist 20,17-25,07 krooni. Hanza.netis osakut ostes tuleb aga arvestada 20 + 20 krooni tasudega, seega oleks raha panga kätte andmisel tegemist pealemaksmisega.

Välismaal reisides olen igal õhtul kokku arvestanud, kui palju mul on valuutat, ja jaganud selle reisiloleku päevade arvuga, saades keskmise sularahasumma, mida on võimalik päevas kasutada. Tavaliselt on mul seetõttu jäänud valuutat üle, suuremate ostude korral on see aga vahel pannud mind krediitkaarti kasutama.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing