Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vabatahtlikud väärtustavad rahast enam saadud tänu
16aastane Tartu neiu Marleen Pedjasaar on töötanud pool aastat Anne lastekeskuses vabatahtlikuna, aidanud levitada infot festivalide kohta ja võtnud osa Emajõe kaldapealse koristamistalgutest. Neiu jaoks on vabatahtliku töö juures oluline, et see annab talle võimaluse inimestega tutvumiseks ja olla uutes olukordades, tehes samal ajal midagi kasulikku ja head. "Vabatahtlik olemine tähendab kellegi aitamist heast tahtest lähtuvalt, oma vabast ajast ja rahalise toetuseta," ütleb tüdruk. Lastekeskuses käib ta paar korda nädalas, sõltuvalt hetkel käsilolevast tööst.
Enne vabatahtlikuks asumist kujutas Marleen elu lastekeskuses hoopis teisiti ette kui pärast sealt saadud kogemust. Nüüd ütleb ta, et vabatahtlik töö annab hea enesetunde, mille mõistmiseks peab seda ise kogema.
Tütarlaps kinnitab, et vabatahtlikuks võib hakata igaüks, kel on tahtmist. Marleeni puhul kajastuvad läbi vabatahtliku töö saadud kogemused igapäevaelus mõtlemise ning sellest lähtuvalt ka käitumise muutumises. Ta üritab olla ümbritseva suhtes tolerantsem ja hoolivam. "Ma ei mõtle enam mingit viga märgates, et küll keegi teine sellega tegeleb. Ka mina võin olla see keegi teine, kes aitab tänavatelt prügi korjata või kodututele suppi jagada," selgitab neiu.
Marleen on seisukohal, et paljud noored peavad raha ülearu tähtsaks - kui tehakse tööd raha eest, miks peaks veel tegema lisatunde ilma rahata? Marleen aga ei võta vabatahtlikuna tegutsemist töö ega kohustusena, tema jaoks on see pigem hobi. "Inimeste siiras tänu on boonus, mis kaalub rohkem kui igasugune rahasumma," ütleb piiga.
19aastane Saku tüdruk Pille Peri on Eesti Punase Risti Tallinna Seltsi vabatahtlik. See on suurem grupp, mis korraldab mitmesuguseid projekte ja osaleb Punase Risti üritustel. Mõned korrad on Pille osalenud ka Eesti Invaspordi Liidu üritustel, kus ta on kohtuniku rollis ja teeb muudki vajalikku.
Vabatahtlikuna tegutsemiseks on võimalusi palju ja kõikjal. Tõsiasi, et head tuleb teha ilma vastutasu saamata, ei heiduta Pillet, sest raha pole talle kõige olulisem.
"Ajaliselt on raske määratleda, kui palju ma vabatahtlikuna tegutsen. Tegelen just nii tihti, kui aega on." Vabatahtlikuks olemine pakub Pillele hulgaliselt uusi võimalusi, kogemusi ja kontakte. Kõige tähtsamaks peab ta, et see talle meeldib. Vabatahtlik töö on andnud talle sotsiaaltööst ja ühiskonna valupunktidest ettekujutuse, mida ta saab rakendada ka igapäevaelus. Nii tunneb tütarlaps, et vabatahtlikuna on temast saanud parem inimene, sest ta on muutunud mõistvamaks ja abivalmimaks.
Autor: Teele Üprus