Suvila juurdeehitus tuleb omavalitsuses kooskõlastada

Ketlin Priilinn 24. juuli 2006, 00:00

Suvila juurdeehitus tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada.

"Inimesed teavad, et ehitamiseks oli ja on vajalik dokumenteerimine," kinnitab Saku valla ehitusjärelevalve inspektor Jaak Saulin. "Ebaseaduslikud ehitamised olemasolevate ehitiste muutmise puhul on aga seotud arvamusega, et kes seda ikka kontrollima tuleb."

Ehitusseaduse kohaselt jagunevad ehitised hooneteks ning rajatisteks. "Ehitamine olemasolevate ehitiste puhul on nende mahu muutus või kandvate konstruktsioonide muutmine," selgitab Saulin. "Näiteks katusekatte vahetamine ei pruugi olla ehitamine, kui sarikad või mõni muu kandev osa ei ole töös. Samas peab värvimuutus saama arhitekti heakskiidu."

Ta lisab, et uute ehitiste püstitamisel võib arvata, et nõuete eiramine tuleneb kannatamatusest ja soovist võimalikult kiiresti uus asi kätte saada. "Trahvid ja sunnirahad määrame lähtuvalt väärteomenetluse seadustikust," ütleb Saulin. "Trahvimäärad on kohtuvälisel menetlusel 25 krooni kuni 50 000 krooni. Trahve ning sunnirahasid on määratud 2004. aastast alates umbes 250 korda."

Saku vallavanem Arvo Pärniste kommenteerib, et vallavalitsus ei torma mingil juhul kedagi otsekohe karistama, vaid inimesele antakse siiski võimalus asjad korda ajada.

Domus Kinnisvara atesteeritud maakler Heinar Saar hoiatab, et kooskõlastamata juurdeehitus võib ka müügi puhul takistuseks saada. "Paljudel juhtudel pole suvilaomanikel vajalikku luba olemas," toob maakler näite. Saar soovitab ostjatel kontrollida kohalikust omavalitsusest, kas kõik on korrektne. "Kohalik omavalitsus annabki ehitisele kasutusloa. Nemad otsustavad, kas juurdeehitus on lubatud või mitte."

Heinar Saar leiab, et suvilate ümberehitamist elumajadeks võib praegu kahtlemata trendiks nimetada. "See tuleb üldjuhul ikkagi odavam kui päris uue maja ehitamine," arvab ta. "Ostjatel on aastaringselt suur huvi pidevaks elamiseks kohandatud suvilate vastu."

Saar rõhutab ka asukoha olulisust. "Mul on olnud mitmeid juhuseid, kus tegemist on heas asukohas oleva tavalise suvilaga, mis ei ole mõeldud aastaringseks elamiseks ja kus ümberehitamine kujuneks suhteliselt keeruliseks, aga ometi leidub palju huvilisi kliente," ütleb Saar. "Need suvilad leiavad üsna ruttu endale omaniku."

Enne ümberehituse algust tuleb aga esmalt täita projekteerimistingimuste taotluse vorm ja esitada see vallaarhitektile.

"Ilma projekteerimistingimusteta on hajaasustuses projekteerimine keelatud," kostab Jaak Saulin.

Suvilaturg on täna väga aktiivne: nõudlus ületab pakkumist ning see on viinud ka suvilate hinnad üles.

Mida lähem piirkond Tallinnale, seda enam ostetakse suvilad just aastaringseks elamiseks. Sellised nõutud piirkonnad on Muuga, Kiisa, Saku, Aespa, Keila-Joa, Saviranna, Vääna-Jõesuu, Suurupi.

Tallinna lähipiirkonnas ja kaugemalgi asuvad nõukogudeaegsed suvilakooperatiivid on tänaseks läbi teinud suured muutused ning neist on saamas aastaringseks elamiseks kohandatud eramurajoonid. Suuremates suvilarajoonides võivad hinnanguliselt olla kuni pooled suvilatest eramuteks ümber ehitatud.

Ka populaarsed suvituskohad Võsu ja Käsmu on väga hinnas: Võsul on pakkumisi kesiselt, Käsmus leidub neid üliharva ning kui midagi turule paisatakse, siis ostetakse see iga hinna eest ära.

Kui näiteks 2005 kevadel ja suvel oli Võsul võimalik suvekodu osta 500 000-600 000 krooni eest, siis täna peab lihtsama suvekodu eest välja käima juba 700 000-800 000 krooni.

Näiteks viimasel ajal väga hinnas ja nõutud Vääna-Jõesuus on suvilate hinnad viimase aastaga tõusnud 600 000 kroonilt 900 000 kroonini.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing