Laupäev 25. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa tolli lauskontroll tekitab veokite ummiku

Väinu Rozental 24. juuli 2006, 00:00

Tropid on Eesti-Venemaa piiripunktidesse tekkinud seepärast, et Venemaa tolliametnikud kontrollivad kõikide veokite koormaid ning saatedokumente ülipõhjalikult. Venemaa piiripunktidesse on saadetud erikomisjonid, kelle ülesanne on avastada salakaupa ning paljastada võimalikku korruptsiooni Venemaa tollisüsteemis.

Narva maantee tollipunkti juhataja Aleksei Ponomarjov ütles, et kui varem oli Venemaa kolleegide normaalne töötempo lasta Ivangorodi piiripunktis ööpäevas läbi 150 veokit, siis alates 16. juulist on tempo kahananud neli korda.

"Täna võivad üle piiri saada need veokid, mis saabusid Narva kuus päeva tagasi," rääkis Ponomarjov reedel. Tema andmeil ootab Venemaale pääsemist umbes 400 veokit. "Linnas on ooteplats 150 veomasinale, ülejäänud seisavad Tallinna maanteel ja on moodustanud rohkem kui nelja kilomeetri pikkuse saba," lisas Ponomarjov. Eile keskpäeval kinnitati Narva maantee tollipunktist, et olukord on sama mis reedel.

Reedesega võrreldes hullemaks oli aga eile keskpäevaks muutunud seis Luhamaal ja Koidulas, sest autojuhid olid vahepeal kuulda võtnud raadios kõlanud üleskutset mitte ronida Narva, vaid pigem sõita Venemaale Luhamaa või Koidula piiripunkti kaudu. Kui reedel ootas Luhamaa piiripunktis 40 masinat, siis pühapäeval juba veidi üle saja auto. Autojuhtide ooteaeg on ühe ööpäeva asemel kasvanud kaheööpäevaseks.

Koidula piiripunktis oli reedel järjekorras 80 veokit. Eile keskpäeval öeldi sealt, et saba on pikenenud umbes 120 veokini.

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) volikogu liikme, NBI Ekspeditsiooni ASi juhataja Peeter Tarmi andmeil on ERAA liikmeiks üle 450 firma, millest kolmandik liigub Venemaa suunal. "Ühe auto seisupäev läheb ettevõttele maksma umbes 2300 krooni, mida mitte keegi ei kompenseeri," lausus Tarm. "Loomulikult ei ole õnnelik ka kauba saaja, kui kaup ei jõua õigel ajal kohale." Tarm lisas reedel, et neli nende veokit pääses eile üle piiri pärast kuuepäevast molutamist Narvas.

Tarmi sõnul on Venemaa tollitöötajad saatedokumente põhjalikult kontrollinud juba pool aastat. Eelkõige huvitub Vene pool saatelehtedest, mis puudutavad transiitkaupa. ERAA hinnangul on Eestit läbivate transiitkaupu vedavate välisriikide veoautode arv paari aastaga kahekordistunud.

Tarm oli üks ERAA esindajaist, kes hiljuti kohtus Venemaa tolliametnikega. "Nende andmeil on viimase kolme kuu jooksul avastatud vaid kümmekond Eesti veofirmat, mille saatedokumendid olid ebatäpselt vormistatud," seletas Tarm. "Samas kui on lauskontroll, peavad ka need, kelle dokumendid vastavad kõikidele nõuetele, ootama pikkades järjekordades."

Veoautode järjekord reede pärastlõunal Koidula piiripunkti eel algas mitusada meetrit enne Matsuri küla silti - auto kilomeetrilugeja arvestab saba viimasest autost piiripunkti punaste foorituledeni kaks kilomeetrit.

Kokku oli järjekorras 80 veokit. Tõsi, vahepeal olid mõned paarikümnemeetrised augud - ilmselt oli sohver nälja või janu pärast piiril asuvasse kohvikusse silganud või jäänud kolleegiga kusagile pikemalt lobisema.

Järjekorras üks viimaseid, ASi Transiitveod autojuht Heinar Limbak ütles, et poolteise tunni jooksul pole ta edasi liikunud meetritki. "Tuleb võtta üks päev korraga," suhtus ta ligi paaripäevasesse eesootavasse molutamisse stoilise rahuga. "Närvi minna ei saa - muidu tuleks elukutset vahetada."

Limbaku sõnul sõidab ta tavaliselt Venemaale Narva piiripunkti kaudu, kuid seekord suunati ta firma poolt Koidula piiripunkti, sest siitkaudu pääsevat kiiremini Moskvasse. "Narvas paar ööpäeva oodata on täiesti tavaline," rääkis Limbak ja lisas, et seitsmeaastase autojuhistaaži jooksul on vahel ette tulnud ka helgeid momente, kui Narvas polegi järjekorda.

Koidula piiripunktis punaste fooritulede nägemisulatusse jõudnud poolakast autojuht Svavek ja tšehh Boguslav ütlesid kui ühest suust, et nii kaua pole nad üheski piiripunktis seisnud. "Saabusime 29 tundi tagasi ja läheb veel tunde, enne kui jõuame Venemaa tsooni. Ja kes teab, kui kaua seal peame ootama," rehkendas 36 aastat autojuhina töötanud Boguslav. "Tegelikult peaksin ma täna juba Moskvas kauba maha laadima." Boguslav ütles, et läbi Valgevene sõites oleks ta Moskvasse jõudnud ilmselt õigeks ajaks. "Minu klient aga ei tahtnud millegipärast oma kaupa vedada Valgevene kaudu ja eelistas Eestit," laiutas Boguslav käsi.

Koidula piiripunktis seisvate veokite rodus hakkasid silma kümmekond masinat, mille koormaks tuttuued Fordi autod. ASi Hert-Transport autojuht, kes palus end nimetada Jaaniks, ütles, et kõik nende firma rohkem kui paarkümmend veokit veavad juba kuu aega autosid Paldiskist Moskvasse. "Mõttetu seismine piiripunktis ja seejärel veel mõttetum seismine Moskva tollis tähendab seda, et kaotame kahe nädala peale vähemalt ühe reisi," oli Jaan rahulolematu. "Selline mõttetu molutamine mõjub loomulikult autojuhi teenistusele."

Venemaa on võtnud selge hoiaku Loode-Venemaa kaubavoogude puhul autotranspordi arendamisele ja tunnistab selle piirkonna piiripunktide ebarahuldavat läbilaskevõimet.

Eestis äsja kahepäevasel visiidil viibinud Venemaa transpordiminister Igor Levitin võttis laupäevasel kohtumisel peaminister Andrus Ansipiga omaks, et Venemaa poolel on piiriületusega probleeme. "Rääkisime tänastest ummikutest ja tulevikuperspektiividest," rääkis Ansip vahetult pärast kohtumist telefonitsi Äripäevale. "Eesti poolele ta mingeid etteheiteid ei teinud."

Ansipi sõnul möönis Levitin, et ideaalne oleks, kui piiril teostaks kontrolli vaid üks ametnik, mitte mitme ametkonna esindajad nagu praegu.

Ansip ütles, et kui varasematest kohtumistest Venemaa esindajatega oli jäänud mulje, et Venemaa peab plaanitavat Narva silda rohkem Eesti mureks, siis nüüd kinnitas Venemaa transpordiminister, et Narva silda vajab hädasti ka Venemaa. "Autotranspordi osatähtsus Venemaale kaupade vedamisel on suurenemas," lisas Ansip.

Ansipi sõnul on Venemaa muutmas oma hoiakut, mille kohaselt on piiriüleste kaupade transpordil seni eelistatud raudteed. Nüüd leiab Venemaa, et raudteetransport on efektiivne siis, kui vahemaad ulatuvad üle 3000 kilomeetri, lühematel vahemaadel on tõhusamaks transpordiliigiks autoveod.

Levitini sõnul loodab Venemaa koostöös ELiga eelkõige ehitada välja piiride ühised läbilaskepunktid. "Praeguseks on vaid ebaselge, millise riigi territooriumile ühel või teisel pool piiri ühised läbilaskepunktid ehitada tuleb," nentis ta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing