Riik hüvitab ettevõttele keskkriminaalpolitsei tekitatud kahju

24. juuli 2006, 14:57

Riigikohus otsustas hüvitada ettevõttele 25 000 kroonise kahju, mille tekitas keskriminaalpolitsei kaheks kuuks ära võetud auto registreerimistunnistusega.

Kahjutasu maksab Eesti riik osaühingule Kakumäe Võrgud. Varasemate kohtuotsuste tühistamisel tugines riigikohus sellele, et läbiotsimisel tohib ära võtta vaid neid esemeid ja dokumente, mis on kriminaalmenetluses vajalikud. Liisinguauto registreerimistunnistust rahapesu uurimiseks ära võtta vaja polnud.

Keskkriminaalpolitsei otsis 2002. aasta setsembri lõpus Kakumäe Võrkude kontorist 1997. ja 1998. aastal registreeritud offshore-ettevõtete dokumente ja sularaha. Läbiotsimist juhtis keskkriminaalpolitsei uurija Tanel Järvet.

Juba oktoobri esimeses pooles vastas prokurör ettevõtte järelpärimisele, et uurijale on antud korraldus auto registreerimistunnistus tagastada. Sellele vaatamata sai Kakumäe Võrgud dokumendi tagasi alles novembri teises pooles. Registreerimistunnistus oli selleks ajaks uurija käes olnud juba kaks kuud.

Tollal kolmeliikmelise juhatusega Kakumäe Võrkudele tekkis kahju faktist, et kahe kuu jooksul ei saanud autot kasutada, kuid liisingu- ja kindlustusmakseid tuli ka selle perioodi eest tasuda.

Politseiuurija Tanel Järvet leidis, et kahju ei tekkinud, kuna liisinguauto kasutajateks märgitud Kakumäe Võrkude tollased juhatuse liikmed Andres Davõdov ja Priit Tikerpe viibisid samal ajal vahi all. Esimese ja teise astme kohtud andsid õiguse keskkriminaalpolitseile.

Ringkonnakohtu hinnangul puudus politsei tegevusel ja kahju tekkimisel seos, kuna liisingumakseid tuleb niikuinii tasuda. Registreerimistunnistuse äravõtmisega auto liisijale lisakulutusi ei tekkinud, lisas ringkonnakohus.

Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna politseidirektor Rene Berting kommenteeris, et kahju tekkimine polnud juriidilises mõttes üheselt tõlgendatav. „Sellest annab tunnistust asjaolu, et halduskohus ning ringkonnakohus on leidnud, et keskkriminaalpolitsei ei ole Kakumäe Võrkude suhtes käitunud õigusvastaselt,” lisas Berting.

Politsei andmetel tui Tanel Järvet neile tööle 1999. aasta sügisel. Praegu on Järvet keskkriminaalpolitsei politseivaneminspektor. Järvetit on teenistuskohustuste rikkumise eest distsiplinaarkorras karistatud, kuid politsei kinnitusel polnud see juhtum seotud Kakumäe Võrkudega.

Kakumäe Võrkude endine juhatuse liige Andres Davõdov ei soovinud kohtuotsust kommenteerida. Firma poolt edastas ta järgmist: „Riigiasutuste peale kaebamine on ebameeldiv, aega ja muid ressursse nõudev protsess, aga kindlasti vajalik, kui õigusi rikutakse sellisel viisil.”

Tänase päeva seisuga polnud Kakumäe Võrkudele kahjutasu veel välja makstud.

Viimastel aastatel on kohtusüsteemis menetletud mitmeid Kakumäe Võrkudega seotud asju. Kõmulisim neist on rahapesuprotsess, kus Harju maakohtu kohtunik Ardi Šuvalov ja vahendaja pressisd Andres Davõdovilt välja ligikaudu viit miljonit krooni altkäemaksu. Pärast seda, kui kapo kohtuniku paljastas, saadeti kriminaalasi lahendada Pärnu maakohtusse.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing