Savisaar on trenditeadlik, aga transiit abi ei vaja

Eelmisel reedel avati Maardus kaasaegne ASi Trendgate terminal, mis on mõeldud toornafta ja tumedate naftasaaduste ümberlaadimiseks. Terminali avamisel osalesid Eesti poolelt majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ja Venemaa poolelt transpordiminister Igor Levitin. Kõrge tase.

Erakätes transiidisektor pälvib liiga suurt riiklikku huvi, millega kaasneb oht riiklikul tasemel sekkumiseks - toetusteks, soodustuste tegemiseks, kapitalipaigutusteks. Äripäev on vastu sellele, et hakata transiiti riiklikult erandina toetama, nagu soovib seda teha minister Savisaar.

Toornafta hinna tõustes pikenevad Venemaalt lähtuvad ja Eestit läbivad naftarongid. Selge see, et toorainet on kasulikum müüa kallima hinnaga kui odavalt.

Samas pole lähiaastatel ilmselt ette näha, et nafta hind langema hakkaks. Selle välistavad äärmiselt pingeline olukord Lähis-Idas (Iisraeli sissetung Liibanoni ja kodusõda Iraagis) ning äärmiselt kiire majanduskasv Hiinas ja Indias. Seega on mõistetav Eesti ja Vene ministrite soov astuda sammuke lähemale rikkust toovale arõkile - nafta tootmisele ja transpordile.

Teiselt poolt tuleb nentida, et selles äris on ka eemaleastujaid. Eesti naftatransiidi suurkuju ja maskoti Aadu Luukase ajastu hakkab läbi saama. Sel nädalal sai teatavaks, et Aadu Luukas müüs oma 40,2protsendilise osaluse Transiidikeskuses kaasaktsionär Anatoli Kanajevile, ligi 150 miljoni krooniga. Tõsi, osaluse müüki põhjendas Luukas tegevuse kontsentreerimise vajadusega seoses hiljuti omandatud osalusega sellessamas Trendgate'is, mille põhiomanik on Vene Severstaltrans.

Kuid üksiktegijate mõjukus kütusetransiidis väheneb - see asendub (riiklike) suurkorporatsioonide mõjuga. Selged ees- ja perekonnanimed nagu Aadu ja Luukas asenduvad impersonaalsete tehisnimede ja lühenditega nagu Trendgate ja Severstaltrans.

Aga võib-olla pole Luukas oma seniste äripartnerite Endel Sifi ja Anatoli Kanajeviga kõige paremini läbi saanud, sest ebakõlasid on meeste vahel ilmnenud varemgi.

Kui püüda leida transiidi osakaalu sisemajanduse koguproduktis, siis kõige lähem on statistikaameti "veondus, laondus ja side". Selle sektori osatähtsus on suurenenud 14,3 protsendini SKPst (2006. aasta esimese kvartali andmed, jooksevhindades). Aasta varem oli sama sektori osatähtsus mõnevõrra väiksem, 13,9 protsenti - mis näitab, et äri edeneb hästi.

Eesti ei pea riiklikul tasemel midagi enamat tegema kui ehk ministri tasemel uue terminali avamisel lindi läbi lõikama. Ülejäänu eest hoolitsevad tõusvad naftahinnad ja Eesti geograafiline asend, mis on Venemaa kõrval ja sinna ka jääb. Pole põhjust karta, et naftajõed hakkaksid mööda uusi sänge voolama. Ent eksisteerib oht, et Eesti on praeguse majandus- ja kommunikatsiooniministri isikus liiga agar paljusid ettevõtlussektoreid, sealhulgas transiiti, toetama.

Vene poolelt on tunda, et riik huvitub vägagi oma transiidiettevõtete käekäigust, mis pole iseenesest halb. Kuid me peaks olema ettevaatlikud just omapoolse riikliku mõõtme lisamisega.

Autor: ÄP