Seekordne folk oli aegade suurim

Festivali pealik Ando Kiviberg hindab üritust kordaläinuks. "Folk läks sel aastal väga hästi, kõigi aegade kõige parem," kiitis ta. "Silma järgi hinnates oli tänavatel rahvast sama palju kui varem, küll aga oli rohkem neid inimesi, kes olid pileti ostnud," tõi Kiviberg esile põhilise erinevuse võrreldes eelmiste aastatega.

Pärimusmuusika festivali rohkem kui 3miljonilisest eelarvest enamiku katab piletimüügitulu. "Ligikaudu 2 miljonit krooni teenime piletimüügist, miljon tuleb otsa toetajatelt, õnneks on meil päris tugev nii riigi kui ka erafirmade toetus," lausus Kiviberg.

Festivali pealik ei karda, et aina kasvav külastuste hulk ürituse liiga suureks ajab: "Ma arvan, et Viljandi pärimusmuusika festivali praegune külastatavus on päris talutav, ülerahvastatuse tunnet küll ei tekkinud."

Kivibergi sõnul ei soovi nad ka piletite hindu väga kõrgeks ajada, piiratakse vaid piletikoguseid. "Aastatega on folgil välja kujunenud tõelised fännid, kes endale varakult festivalipääsme valmis ostavad, nende suhtes oleks ebaaus hindu väga kõrgeks ajada," leidis festivali korraldaja.

Folgipeol on kolmeastmeline piletisüsteem, võimalik on soetada festivali pass, päevapilet või siis iga kontserdi jaoks üksik pääse. Festivali üle 500kroonised passid olid enne folgipeo algust välja müüdud.

Viljandi pärimusmuusika festival tähendab head aega ka majutusasutustele. Alice'i külalistemaja juhataja Koit Kissa hinnangul on Viljandi folgimuusika pidu nende jaoks väga oluline. "Folk tähendab meie jaoks varaseid broneeringuid ja head täitumust, keskealised tõelised fännid broneerivad juba eelmise aasta ürituse ajal järgmiseks aastaks kohad ära," ütles Kissa.

Männimäe külalistemaja müüb juba neli aastat broneeringuid otse festivali korraldajatele, ütles külalistemaja perenaine Kersti Villers.

Centrumi hotelli peaadministraatori Luule Soosaare kinnitusel on nende hotellis enamik külastajaid välismaalased: "Enamik on sakslased, itaallased, prantslased, soomlasi on vähe, aga maja on täis ja esimesed broneeringud tehti juba aasta tagasi."

Sellel aastal oli kontserdipaikades ainuõigus õllemüügiks A. Le Coqil, mis on juba aastaid üritust toetanud.

A. Le Coqi juhataja Tarmo Noobi sõnutsi firma sellest mingit erilist rahalist kasu ei saa, et teised konkurendid kontserdipaigal õlut ei müü. "Tegu on ikkagi puhtalt ühe ürituse toetamisega, kasumit me selle pealt kindlasti ei teeni."

Noop arvas, et pärimusmuusika festival on suutnud oma näo säilitada ega ole liiga kommertslikuks muutunud. "On selge, et tegu pole Õllesummeri sarnase üritusega, kus igal nurgal õlut müüakse. Minu arvates prevaleeris seal selgelt kultuur. Mina küll ei tundnud, et me oma mõne õllekraaniga kedagi seal häirinud oleks," ütles ta.