Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Talu ei pea kahe lehmaga

    Kümme aastat negatiivset arvamust Eesti põllumajanduse kohta on minevik, hulga inimeste arvates kõlavad viimased kolm aastat juba optimistlikumad noodid. Niisuguse tulemuse andis viimane riigikantselei ja Riigikogu maaelukomisjoni tellitud uuring.
    Arvatakse, et maaettevõtlus on kriisist üle saanud, põllumehele makstakse toetusi, tuntakse heameelt maaelu elavnemisest. Positiivsed muutused tulenevad suuresti ELi põllumajanduspoliitika rakendamisest Eestis - järelikult on vaatamata esialgsele skepsisele euroliidu põllumajanduspoliitika omaks võetud.
    Mõistan, et kõigile need muutused ei meeldi, sest eks ole ju negatiivne taust teinekord parim viis näpuga näidata ja edasi hädaldada, kuidas teised on sinu vigades süüdi. Pean lugu neist, kes hindavad olukorda objektiivselt ning vaatavad ettepoole. Küllap mõistavad nad, et maaelu ja põllumajanduse areng on tasakaalustatud ja jätkusuutliku ühiskonna üks olulisemaid tagatisi.
    Kui arutletakse põllumajanduse ja maaelu üle, siis räägitakse enamikul juhtudel ka toetustest kui arengu esimesest tarvilikust tingimusest. Uuringu järgi pooldab toetusi põllumajandustootjatele 69% elanikest (linnas 62 ja maal 77%).
    Ühest küljest on see hea tulemus: üle 10 aasta viljeletud liberaalne turumajandus, kus uppuja päästmine on uppuja enda asi, ei ole inimeste teadvusesse lõplikult juurdunud. Vastupidi, enamik Eesti inimesi mõistab, et ühiskonna stabiilsuse huvides ei saa linn maast ohtlikult kaugeneda.
    Kuid kõrges toetusprotsendis on ka varjul oht - tootja võib jääda, käed rüpes, istuma ning liigselt toetuse peale lootma. Rahajagamise juures leidub alati neidki, kelle arvates üht rühma toetatakse palju, teist vähe.
    Küllap teavad asjaga kursis inimesed hästi, et Eestis ei ole kedagi n-ö üle toetatud, ka suuri põllumajandusettevõtteid mitte. Vastupidi, investeeringutoetust on suured ettevõtted saanud ühe töötaja kohta vähem kui väikesed, alla 10 töötajaga ettevõtted. Luua ühiskonnas vastandamise õhkkond ning kujundada arusaam, et keegi elab väga hästi siis, kui teistel läheb halvasti, on põhimõtteliselt väär.
    Ärgem idealiseerigem aegu, mil talu sai peetud 10 hektari ja kahe lehmaga, need ajad on möödas - talu või väikeettevõte peab ennast ära majandama. Riik ei saa toetada kümne kana omanikku seepärast, et ta talumees on. Iga õmblusmasinaomanik ei ole ju ka veel väikeettevõtja!
    Pigem loome uue maaelu arengukavaga võimalusi maakodu rajamiseks, panustame inimväärse elukeskkonna loomisse maal. Uuring näitab, et üle poole elanikkonnast soovib elada maal. Just elada, sest tööl tahetakse siiski linnas käia. Miks elada maal? Parem lapsi kasvatada, puhtam õhk, ohutum keskkond, suurem vabadus. Riik toetab neid, kel on soovi ja tegutsemistahet leida oma tee. Me ei tohi unustada, et 2013. aastaks vähenevad turu- ja otsetoetused ning maaettevõtjad peavad siis olema jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised. Uues maaelu arengustrateegias aastateks 2007-2013 on just esimene meede nähtud ette väiksemate põllumajandusettevõtjate konkurentsivõime tõstmiseks.
    Riik loob põllumehele tingimused, annab õnge. Toetust ei tohi maksta toetuse pärast, vaid sihipärase ja tegusa äriplaani jaoks. Neile, kes kahe lehma toetamise mentaliteeti agarasti juurutavad, tuletan meelde, et juba täna tuleb mõelda sellele, et tulevikus ei peaks ükski maaettevõtja ega talupere olema õnnetus sotsiaalses olukorras.
    Luike, haugi ja vähki etendatakse Eestis paljudes valdkondades, põllumajandus ja maaelu pole erand. Arusaamatud on siiski emotsionaalsed mõtteavaldused, kus suuremates põllumajandusettevõtetes nähakse vaenlast. Kes vähegi majandusteooriat ja -praktikat tunneb, näeb, kui palju töökohti on need ettevõtted maapiirkondades loonud; kui paljudel maaperedel on leib laual, kes ise ei ole võimelised oma ettevõte looma või kellel pole selleks võimalust. Suuremate põllumajandusettevõtete osast külapildi elavdamises ei ole samuti vaja pikalt peatuda.
    Kui talu majandab end ära luuletuste kirjutamisega, siis lasku käia - mis saab kellelgi selle vastu olla? Talu või maaettevõtte edukuse tagab eelkõige nutikas äriplaan, millele lisanduvad toetused. Kui see on paigas, siis võibki nautida maalilisi, mis aga peamine, realistlikke pilte õnnelikust taluperest ja kaunist talust.
    Oma kitsukese mätta otsast on teinekord raske näha laiemat horisonti. Ometi oleks see mitte üksnes kasulik, vaid lausa vajalik - Eesti on siiski üks. Ning on üks ka Eesti põllumajandus ja maaelu, kuhu mahuvad ära nii suured kui ka väikesed tegijad.
    Autor: Ester Tuiksoo
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.