Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
The Economist: Euroopa Liidu uute liikmete reformituhin raugenud
Majanduskasv on "uues Euroopas" küll jätkuvalt kiire, kuid sellist poliitilist otsustavust ei ole enam, mis omal ajal kannustas radikaalselt reformima nii majandust kui ka poliitilisi süsteeme. Läbiv trend näib olevat nõrk valitsus.
Tšehhis, kus läinud kuul toimunud valimised ei andnud selget tulemust, ei ole praegu üldse valitsust. Eestis, Lätis ja Sloveenias on võimul alalhoidlikud koalitsioonid, mis on uute reformide asemel hõivatud pigem võimu viljade jagamisega. Slovakkias ja Poolas on valitsuskoalitsioonidesse pääsenud populistlikud äärmusparteid ning Leedus on võimul vähemusvalitsus. Ungaris on valitsus küll tugev, kuid probleemiks majanduse väga kehv seis.
Idabloki riikidest on ainus tugevalt reformimeelne valitsus vaid Rumeenias, mis loodab koos Bulgaariaga ELi liikmeks saada tuleval aastal.
Ajakiri maalib uusliikmetest pildi kui reipast jooksuseltskonnast, kus osalejatel on ketsipaelad lahti. Iga hetk võib keegi komistada. Eesti ja Läti mure on liiga kiire majanduskasv, mis iseenesest võib ju olla meeldivgi probleem, kuid võib põhjustada krahhi. Jahutada aitaks majandust tööturu avamine, kuid kummagi riigi valitsusel pole sellise lahenduse läbisurumiseks visiooni ega söakust, märgib ajakiri.
Leedu ja Tšehhi omakorda on hädas poliitilise süsteemiga, mis ei võimalda ametisse saada töövõimelist valitsust. Poolas on valitsust rohkemgi kui vaja, kuid puudub kaasaegse majanduse ülesehitamise plaan, mis tooks koju tagasi välismaale tööle lahkunud miljon poolakat.
Ka välispoliitikas ei hoita kokku. Samal ajal kui Poola teeb jõupingutusi sõltuvuse vähendamiseks Venemaa gaasist, teeb Ungari koostööd vastupidist taotleva Venemaaga.
Kõige levinum on kartus, et kõik see kokku võib edasi lükata ühinemist euro või Schengeni viisaruumiga. The Economist hoiatab, et edasi võivad lükkuda veelgi olulisemad reformid, mis kindlustaksid uusliikmete konkurentsivõime madalate tööjõukulude eelise kadudes. Konkurents Hiinast ja Indiast kasvab ning lähemal on odavamad alternatiivid olemas Rumeenia ja Bulgaaria näol. Praegu tuleks panustada kvaliteedile, paindlikkusele ja innovatsioonile, mis paraku pole ükski uute liikmesriikide tugevamaid külgi.
Eriti halb on, märgib ajakiri, et uute liikmesriikide poliitiline ebastabiilsus võib edaspidi kahjustada ELi alles pürgivate riikide väljavaateid kunagi liidu liikmeks saada. Lääne-Euroopa poliitikutel on järjest raskem oma valijaid veenda, et liit vajab veelgi selliseid liikmeid, nagu 2004. aastal liitunud riigid.
Autor: ÄP