Ajalooline haiglaketi väljaost

Peeter Teder 31. juuli 2006, 00:00

Viimane kord, kui USA suurim haiglakett HCA läks viie miljardi dollari suuruse väljaostupakkumise tulemusena 1989. aastal börsilt minema, kärpis firma kulusid, parandas rahakäivet ning maksis tagasi võlgu - kõike vaid selleks, et naasta kolme aasta pärast taas börsile.

Eelmisel nädalal teatas firma jällegi plaanist väljaostu tulemusena börsilt lahkuda. Sedapuhku on aga tegemist 21,3 miljardi dollari suuruse pakkumisega. Kui sinna juurde arvata ka firma 11,7 miljardi dollari suurune võlg, teeb see pakkumise suuruseks 33 miljardit dollarit, mis on suurim väljaostupakkumine ajaloos, vahendab Bloomberg.

Samas on uus väljaost orienteeritud pigem kasvule, mitte kulude kärpimisele. Seda kinnitavad kolm pakkumise teinud investeerimisfirmat, HCA juhtkond ning firma asutaja ja nüüdne nõukogu esimees Thomas Frist.

Arvestades USA rahvastiku vananemist ja kasvavaid kulusid tervishoiule, peaks 182 haiglat ja 94 kirurgiakeskust haldav HCA sellest kasu lõikama, kirjutas the Wall Street Journal. Börsilt lahkudes saab firma keskenduda pikaajalise kasvu saavutamisele, samal ajal kui lühiajalised väljavaated rõhuvad globaalselt tervishoiusektori aktsiaid. "HCA on väga hästi juhitud firma," ütles ühe tehingus osalenud investeerimisfirma Kohlberg Kravis & Roberts esindaja Michael Michelson. "Meie investeerimisstrateegia ei tugine mitte mingil moel kulude kärpimisele, vaid firma sisemisele tugevusele. See väljendub firma juhtivas positsioonis kiire rahvaarvu kasvuga turgudel."

Samas hoiatavad analüütikud, et börsilt lahkuvat HCAd ootavad ees tõsised proovilepanekud. Tervishoiusektor on viimastel aastatel näidanud aeglast kasvu; haiglate kulud ja võlad on kasvanud ning riiklik ja erasektoril põhinev tervishoiukindlustus rõhuvad kulutuste vähendamisele.

"Tervishoiusektor on küpsusfaasis olev tegevusala," ütles tervishoiusüsteemi uurimisega tegeleva keskuse SHSC president Paul Ginsburg. "See ei hakka kiiresti kasvama ja see on tegevusala, mille kohal on palju tumedaid pilvi, mis teevad rahateenimise raskemaks."

Tervisekindlustuse tulevik on eriti murettekitav. Kuigi paljud HCA haiglad asuvad piirkondades, kus on kiire rahvastiku kasv ja soodus maksukeskkond, asuvad mõned haiglad ka suure kindlustamata kogukonnaga piirkondades - kasvav probleem HCA jaoks.

Tervisekindlustusega seonduv võib läbi teha suured muudatused. Firmad juba piiravad tervishoiukulusid, eeldades, et inimesed teevad läbi ennetava tervisekontrolli või otsustavad odavamate alternatiivide kasuks.

USA riikliku tervisekindlustuse programmi Medicare'i raames on tehtud ettepanekud muuta haiglatele tehtavate maksete süsteemi, mis ilmselt vähendaks haiglatele makstavaid summasid.

Haiglad virelevad ka mitmete teiste probleemide küüsis, millest üks on vähenev vastuvõtt. Enamik haiglate plaane on tehtud arvestustega, et vastuvõetavate patsientide arv kasvab. Samas on aga vastuvõetavate patsientide tase jäänud 2003. aasta tasemele. Vastuvõetavate patsientide arvu muutuse trend on veel suhteliselt uus asi ja pole selge, millega HCA on arvestanud.

Tegevusala probleemide kõrval tuleb HCA-l tegeleda ka oma võlakohustustega, mida on, nagu juba eespool märgitud, 11,7 miljardit dollarit. Arvatakse, et HCA peab veel võtma laenu või laskma välja võlakirju 10 kuni 15 miljardi dollari väärtuses. Samas on reitinguagentuurid teatanud, et võivad juba niigi rämpsvõlakirja staatuses olevate võlakirjade reitingut mitme pügala võrra alandada.

Mõned analüütikud arvavad, et HCA uued omanikud võivad siiski minna kulude kärpimise peale, et võlga vähendada. "Intrigeeriv küsimus on, mis on see, mida HCA tegevjuht Jack Bovender pole teinud ja mida uued investorid võiksid teha," kommenteeris Princetoni ülikooli tervishoiuökonomist Uwe Reinhardt. Arvatakse, et Bovender jätkab tegevjuhina ka pärast ülevõtmist.

HCA nõukogu esimees Thomas Frist aga arvab, et laenuvõtmine on praegu kasulikum kui börsil noteeritud olemine. "Võimalus kiireks kasvuks on olemas," ütles ta. Tema sõnul suudaks haigla pakkuda nii rohkem konkurentsi mittetulunduslikele haiglatele.

Sõltumata, kas perspektiivid on head või halvad, on nii või naa tegemist suurima väljaostuga, millega võrreldav tehing toimus üle 15 aasta tagasi ja mis jätab ajalukku oma jälje.

Thomas Frist asutas HCA 1968. aastal, võttes eeskujuks Holiday Inni ärimudeli. 11 haiglaga firma läks börsile juba järgmisel, 1969. aastal. Peaaegu nelikümmend aastat on HCA kujundanud USA tervishoiuteenuste sektorit, asutades ning ostes ja müües haiglaid.

Firma läks 1989. aastal väljaostu tulemusena börsilt ära, olles kasvanud 463 haiglaga hiiglaslikuks firmaks. Börsile naasti 1992. aastal.

Ka praeguste väljaostjate kohta arvatakse, et investeeringut plaanitakse hoida viis aastat ja siis see edasi müüa või börsile naasta.

Firma majandustulemused on teinud vähikäigu. Selle aasta teise kvartali puhaskasum kukkus võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga enam kui veerandi võrra. Vastu võetud patsientide arv vähenes 1,1 protsendi võrra. Haiglate täituvus langes 53 protsendile.

Uued investorid plaanivad igaüks investeerida firmasse 1,4 miljardit dollarit.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:09
Otsi:

Ava täpsem otsing