Kuidas kaitsta portfelli inflatsiooni eest

Inflatsioon on investoritele mureks nii meil kui ka mujal. Juunis oli Eesti aastane tarbijahindade tõus 4,3 protsenti, USAs tõusid tarbijahinnad aastaga sama palju. Eestis on levinud arvamus, et inflatsiooniga seoses on kasulik võtta eluasemelaenu, kuna viimase intress jääb inflatsioonist madalamaks ja seega on reaalintress negatiivne.

Samas oleks investori seisukohalt rumal inflatsiooni eirata. Pensioni seisukohalt on inflatsiooni risk päris suur ja kõige sagedamini eiratum. Lisaks pensionisammastele võiks inimene pensioniks säästa ka aktsiainvesteeringute kaudu.

Kui inflatsioon pead tõstab, siis tavaliselt aktsiahinnad lühiajaliselt langevad, kuid pikaajaliselt pakuvad kaitset inflatsiooni suhtes. Kasulik oleks investeerida firmadesse, mis toodavad asju, mis inimestel kindlasti olema peaks, nagu näiteks ravimid, hambapasta, toit, aga ka tooraine. Sektoreid, kuhu võiks investeerida, on viis: tarbekaupade tootjad, pangandus, farmaatsiatööstus, tehnoloogiasektor ja telekomisektor. See kehtib eriti USA kohta. Eesti puhul on telekomisektor olnud üks väheseid, mis on vaatamata teistes sektorites toimuvale hinnatõusule olnud võimeline hindu alandama. Kuid üldiselt on nendel sektoritel ruumi inflatsioonilise keskkonna korral hindu tõsta, mis lubab neil ka kasumeid kasvatada.

Vältida tuleks inflatsiooni kasvu korral sektoreid, mille toodangu ostmisest inimesed saavad loobuda või seda edasi lükata. Sellised tooted oleks autod, kinnisvara ja seadmed.

Veel võiks vaadata, mis toimub inflatsiooni korral võlakirjaturul. Kuigi eestlased on võlakirjadesse investeerimisega väga tagasihoidlikud - võlakirjadesse on ehk investeerinud vaid privaatpanganduse kliendid -, tasub asi vaatamist.

Võlakirjade reaktsioon inflatsioonile on vahetum kui aktsiahindade reageering. Võlakirjade omanikud müüvad need kohe, kui ilmneb vähimaidki märke inflatsioonist. Kuid müük ei mõjuta kõiki võlakirju ühtemoodi. Mida pikema tähtajaga võlakiri on, seda kõikuvam on ka võlakirja hind. See tähendab, et näiteks 10aastase võlakirja hind kukub müügi korral rohkem kui näiteks 2aastase võlakirja hind. Et maandada inflatsioonist tulenevaid riske, tuleks võlakirja portfelli kestus (portfellis olevate võlakirjade keskmine tähtaeg) hoida võimalikult lühiajaline.

Välismaal on olemas ka spetsiaalsed võlakirjad, mis aitavad maandada riske. USAs on olemas vastavad riiklikud võlakirjad (ingl k Treasury Inflation Protected Securities; TIPS). Need võlakirjad maksavad põhiintressi ja inflatsiooniga seotud lisaintressi. Seega tagavad nad positiivse reaalintressi. Et Eesti võlakirjaturg on alles lapsekingades ja meil puuduvad turult valitsuse võlakirjad, siis pole meil ka veel selliseid võlakirju.

Veel on võimalik ennast inflatsiooni vastu kindlustada, ostes tooraineid või toorainesektori aktsiaid. Kõrge inflatsioon tekkib tavaliselt kiire majanduskasvu tingimustes. Sellega kaasneb ka suurenev nõudlus toorainete: nafta, metallide ja teiste looduslike ressursside järele. Kuid investeerimine ühte toorainesse võib keskmisele investorile tähendada väga suurt osakaalu portfellist. Seepärast oleks mõttekas investeerida fondi, mis järgib mõnda toorainesektori indeksit. Üks selline fond on näiteks Deutsche Banki Commodity Tracking Index.

Tehes oma portfellis väikesi muudatusi, võib aidata investoril üle elada kõrgema inflatsiooniga ajad ja kaitsta oma rahapaigutusi. Tuleb lihtsalt natuke mõelda, millise sektori aktsiad võivad inflatsiooni tingimustes kõige paremini vastu pidada, lühendada oma võlakirjaportfelli kestust ja pöörata pilk toorainete poole.