Ahjud ja kaminad vajavad peale kütmise ka korrapärast hoolt

Koduse soojusega tegeleva ettevõtte Tulepesad müügijuht Heiki Rootsma räägib, et ahjude ja kaminate erinevus seisneb selles, et kamin annab sooja vaid niikaua, kuni seda köetakse, kuid ahi on soe mitu päeva. "Põhiline kütteallikas on ikkagi ahi, kaminaid kasutatakse üldjuhul kas disaini pärast või avariikütteks," tõdeb ta.

Ahju võime hoida sooja tuleneb Rootsma sõnul sellest, et ahjus läbivad kuumad gaasid spetsiaalseid lõõre ning soojus akumuleerub ahjukeha kividesse. Veelgi suuremat soojasalvestusefekti annab ahjuga seotud läbi seina ulatuv massiivne soemüür. Kaminate konstruktsioonis lähevad tekkinud gaasid sisuliselt otse korstnasse.

Rootsma kinnitusel on nende firma paigaldatavad ahjud valmistatud spetsiaalsest savi ja portselani segusest kivist. Kaminate valmistamiseks on kasutatud kergkruusast detaile ja kipsi ning viimistluseks looduskivi.

Eraldi soojaallikatüüp on kaminahjud. "Kaminahjud on tegelikud ahjud, kuid on konstrueeritud nii, et vastavalt inimese soovile soojus salvestub või mitte," räägib Rootsma. Disainilt meenutavad need rohkem kaminaid.

Ehkki ahjude ja kaminate hooldamisega tegeleb korstnapühkija, saab Rootsma väitel ka ise igapäevaselt üht-teist ära teha. Näiteks soovitab ta kütmiseks kasutada vaid kuivi puid ning hoiatab ahjus või kaminas olmeprahi põletamise eest.

Pottahjude ja kaminate ehitamise ja remontimisega tegeleva ettevõtte Damnos OÜ tegevjuht Rinaldo Lepik usub, et inimesed saavad oma ahjusid hooldada õige kütmisega. Ta ei soovita ahju briketiga kütta, kuna siis tekib liialt suur kuumus.

Lepiku meelest kütavad inimesed sageli külmade ilmadega liiga palju ning see on ahjule kahjulik. Teiseks veaks nimetab Lepik väga pikkade puudega kütmist - sel juhul on ka kasutegur väike. Lepiku soovituse kohaselt peaks pottahjude kütmisel puu pikkus olema 45-50 cm.

Remontida tuleb pottahje Lepiku sõnul umbes 20-25 aasta vanuselt, kuna selleks ajaks on need tavaliselt üsna lagunenud. Lagunenud ahjul on tavaliselt koldekivid lahtised, pudedad ja pragulised, pottide vahed kohati liiga suured ning ahi ei anna enam sooja.

Leo Kalme Eesti Korstnapühkijate Kojast ütleb, et korstnapühkijat on seaduse järgi vaja ahju puhastama kutsuda kaks korda aastas. Puhastatud ahju kütmisel on tema kinnitusel võimalik hoida kokku 20% kütust. Üks korstnapühkija väljakutse võib sõltuvalt piirkonnast ning kolde ja lõõride seisukorrast minna maksma 150-350 krooni.

Samuti soovitab Kalme konsulteerida korstnapühkijaga siis, kui käsil on maja või korteri ostmine.

Autor: Liina Raudik