Dekoratiivne võresein eraldab ja kaunistab

Planeerides aeda mis tahes aiamoodulit, tuleks esmalt valmis vaadata sobiv asukoht. Võreseina kolm põhifunktsiooni - kaitse tuule ja päikese eest ning privaatsuse loomine - määravad ka asukoha valiku.

OÜ Baltic Fence juhatuse liikme Andor Arro sõnul sobivad võred ja varjed eelkõige aia puhkenurga eralduseks, harvem kogu territooriumi piirdeks.

"Puhkenurga suurus ja asukoht määravad paigaldatavate paneelide hulga ning mudeli. Kui koht on valdavatele tuulele väga avatud, siis võiks valiku langetada paneeli kasuks, millel on 2/3 laudist ja 1/3 võremoodulit," seletab Arro. Samas võib võre ja varjemoodulit oskuslikult kombineerides saada harmoneeruva kombinatsiooni.

Võremoodulite paigaldamine ei käi ülejõu kellelegi, kuid alati tuleks nõu pidada spetsialistiga.

"Mooduli raam on valmistatud kõrgkvaliteedilisest okaspuidust, mis on kas osaliselt või täielikult laudisega kaetud," selgitab OÜ Parkwood Industries tegevjuht Jaanus Vagel. "Valmis moodulid immutatakse arseenivaba immutusvahendiga ning kinnitusdetailid - kruvid, naelad ja klambrid on roostevabast terasest."

Vähem tuntud ja tagasihoidlikku kasutust leidnud pergola ehk varikäik on sobilik paigutada aeda, et kujundada õdus istumis- ja puhkekoht.

Enamasti koosneb pergola konstruktsioon puittugedest või postidest. Neile asetatakse peale rõhttoed, millele omakorda asetatakse sarikad. Rõhttoed asetsevad enamasti ehitisega paralleelselt ja sarikad omakorda risti kandelattidega. Pergola kombineeritakse mitmesuguste võrestikega, millele on ilu pakkumas ronitaimed. Vihmakaitseks võib pergolale pleksiklaasist katuse peale kinnitada.

Kuna aianurka ehitatud võresein ja pergola on siiski püsiehitised, sõltub nende konstruktsiooni püsimine korralikust kinnitusest ja profiili paksusest.

"Pergola prusside paksus rõhttugedel peaks olema kuni 16 cm ja sarikatel kuni 10 cm läbimõõduga," räägib OÜ Oma Aed juhataja Tarmo Paju.

Olenevalt pergolast toetub see, kas 90 cm postivaiadele, betoonsoklile või on ankurdatud betoonjalgadele.

Betooni sisse valatavad ankrud on U- või H-kujulised. Ankrud tuleb betoneerida umbes 30 cm sügavusele.

Moodulid kinnituvad 9 × 9 cm postidele. Postid omakorda fikseeritakse kindlalt postiankrutega, mis soovitatavalt võiks olla kuumtsingitud, roostevabast terasest, anodeeritud (metalldetaili pinnale põhimetalli oksiidi kihi tekitamine elektrolüüsiga) või tsingitud ja plastiga kaetud.

Paigaldusjärgne lõppviimistlus ja esmane hooldus peaksid käima käsikäes.

Paju sõnul tuleb kindlasti korralikult üle vaadata kõik kinnitused, eriti betoneeritavad, sest ehkki betoon on töödeldav juba 24 tunni pärast, saavutab ta oma lõpliku tugevuse alles 28 päeva pärast. Kuigi moodulid on immutatud, võiks need siiski üle värvida Pinotexiga, et tagada püsiv ja pikaajaline kaitse ilmastikuolude vastu.

Autor: Marina Tigasing