Kimm on auväärne katusekate

Kaasaegsetest materjalidest väsinud silm otsib puhkust vanal ja kindlal - materjalil, mis on ehe ja pole millegi imitatsioon. Katusematerjalidest Euroopas on kindlas ja heas kirjas kolm katusematerjali tüüpi: kivi, valtsplekk, puit (sindel, kimm). Eestlase jaoks on laast ja sindel tuntumad kattematerjalid kui kimm.

Maamajadest mööduja pilgule on jäänud varjatumaks kimmidest tehtud katus, sest puine soomusrüü on enam ehtinud kirikute katuseid ja kõrguvaid torne.

Kimme valmistatakse talvel lõigatud, aeglaselt kasvanud, sirgest ning võimalikult vähese oksastusega puidust. Vastupidava katuse saab kuusest, aga levinuim on männipuust kimmelkatus. Kel on lehisemetsa tarbepuiduna käes, võib saada Eesti oludes kõige tihedamast puidust väga vastupidava katuse. Peljata ei tasu ka haaba, sangleppa ja tamme.

Kimmid, pakust või plangust välja saetud kiilukujulised lauakesed, on ühest otsast õhemad (3-5 mm) ja teisest paksemad (13-25 mm). Traditsiooniline laius on 7-14 cm ja pikkus 60-65 cm. Pikemad ja laiemad kimmid võivad hakata kaarduma. Vee ärajuhtimiseks võidakse kimmidesse lõigata ka veesooned.

Valmistatakse erineva kujuga kimme - lihtsa nelinurkse, kumera, kolmnurkse ja äralõigatud nurkadega otstega. Kimmi pealispinnale soonte freesimise, otste ümardamise või nurkade lõikamise, samuti rihveldamise ehk soonimise peamine eesmärk ongi kattematerjali välisilme elavamaks ja ilmekamaks muutmine.

Kestvuse annab elumaja katusele paigaldatud kolmekordne kimmikiht. Kõrvalhoonete katusele ja fassaadi katmisel piisab kahest kihist. Lauakeste paigutamisel peab jälgima, et ülemine kiht katab alumise kihi vahed. Üksteise kõrvale naelutamisel tuleb jälgida, et paksem ots jääb allapoole ja järgmine kimmikiht kataks eelmise naelapead.

Vältimaks kimmide märgumist, tuleb kiud jätta suunaga allapoole. Naelutamiseks tuleks kasutada kuumtsingitud naelu. Naelu aga ei või nii tugevasti puitu taguda, et see materjalikihid üksteise vastu pressiks - see pärsib kihtidevahelist tuulutust.

Roovlati külge tihedamalt kui 0,2 cm paigaldatud kimmisoomus läheb kergemini mädanema, kuna puudub paisumis- ja kuivamisruum. Roovlattide soovitatavaks mõõduks on 5×5 cm. Roovlauaks sobiva laua paksus on 2,5 cm. Roovlattide vahekaugus võrdub kattesoomuse laiusega. Katusesoomuse normaallaiuseks loetakse 18-20 cm. Laiema soomuse korral kuivavad kimmiotsad kõveraks ja kaarduvad.

Võrreldes muude puitmaterjalidest katusekatetega on kimmkatuse iga võrdlemisi pikk. 1960ndatel tehtud vaatluste põhjal on kimmkatuse keskmine iga haavapuidust kimmide korral 30, männipuidust 25 ja kuusepuidust 20 aastat. Seega võib parimaks materjaliks lugeda haaba, kuid korralikku haavapuitu on raske saada ning see on kujundanud materjalile suhteliselt kalli hinna, seetõttu eelistataksegi männipuitu.

Puitkatuseid saab paigaldada väga erineva kujuga katustele. Väikesed piirid seab siiski katuse kaldenurk. Minimaalne nurk on 30Y.

Puitkatuseid ja pinnakattematerjale kasutatakse järjest rohkem eestlasele igiomase vana talumiljöö taastamiseks. Seda enam, et vähe on teada kimmimeistreid ja selle soomuse katusele panijaid. Eks see oli, on ja jääb enamasti uhkuse asjaks.

Puidust katusekatte hingeellu sekkuja on lõõskav päike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja põhjustab puidurakkude rebenemist. Seetõttu tasub uut hoonet oma õuele kasvatades selle kerkimise asukohta jälgida. Liigses varjus hakkab hoone ülaosas kasvama sammal ja samblik hoiab puidupinna pea kohal pidevalt märjana.

Peale asukoha valiku on puitkatust kaitstud ka puutõrvaga. Kui kord juba on valitud tõrv kaitsematerjaliks, on soovitatav katust tõrvata iga nelja kuni viie aasta tagant. Tõrva hulka võib segada ka linaõli (vahekorras 2/3 linaõli ja 1/3 tõrva). Heleda männitõrva (10%) sisse on võimalik segada ka värvimulda. Enne tõrvama asumist peab katus olema täiesti kuiv. Parim aeg katuse tõrvamiseks on suve algus.

Liiga palava ilmaga ei imendu tõrv puusse, vaid voolab alla. Kui ehitatakse täiesti uut kimmkatust, on õige puit tõrvata enne katusele asetamist (kasta kuuma tõrva sisse - u 70-80 kraadi, nõrutada ja kuivatada). Arvestatava kattekihi saavutamiseks tuleb katusele kinnitatud värske puit veel 3-4 korda üle tõrvata (tõrva temperatuur võiks olla 40-50 kraadi).

Autor: Maarja Jaaniste